Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2022 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-20-15789 lahendati vaidlust, kus kannatanu parkis oma sõiduki kostja kinnisasjal asuvasse parklasse ning parkimise ajal vajus samal aadressil asuva hoone sein sõidukile peale, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Kindlustusandja hüvitas sõidukile tekkinud kahju ning esitas kostja vastu tagasinõude kahju hüvitamiseks.
Kostja tugines kohtumenetluses läbivalt asjaolule, et kannatanu parkis sõiduki kostja kinnistule ilma loata ning seetõttu esineb hüvitamist välistav asjaolu.
Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kogu kahjuhüvitise 2903,69 eurot ja hageja menetluskulud. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli kannatanul õigus kinnistul parkida, kuna lisaks kannatanu sõidukile parkis samal ajal kinnistul ka teisi sõidukeid. Kinnistule oli juurdepääs vaba ja seal parkis igapäevaselt mitukümmend sõidukit. Ohupiirded paigaldati umbes kuu aega pärast sõidukiga juhtunut. Hageja esitatud parkimisinfost kinnistu aadressi kohta nähtub samuti, et kinnistu hooviala kasutati tasulise parklana.
Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ja jätkas tuginemist sellele, et kannatanul ei olnud kinnistul parkimiseks kostja luba.
Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse pooles ulatuses, s.o 1451,85 euro osas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et kannatanul oli õigus parkida sõiduk kostja kinnistule.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 32 lg-te 1–2¹ kohaselt võib teise isiku omandis oleval maatükil viibida üksnes omaniku loal, kusjuures mootorsõidukiga viibimiseks sellist luba ei eeldata. Ka liiklusseaduse (LS) § 45 lg 13 järgi eeldab väljaspool teed sõidukiga liiklemine maaomaniku (või valdaja) luba. Ringkonnakohus järgis oma varasemas praktikas väljendatud arusaama, et piiramata maatükil ei saa omaniku luba eeldada sellel viibimiseks mootorsõidukiga (Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18478, p 73). Ühtlasi leidis ringkonnakohus jätkuvalt, et kinnistule piirete paigaldamata jätmine ei tähenda luba liigelda sellel mootorsõidukiga. Järelikult pidi hageja tõendama kostja luba, et kannatanu võis oma sõiduki kinnistule parkida.
Maakohus lähtus ekslikult kahjujuhtumist ajaliselt hilisematest asjaoludest ja neist kajastavatest tõenditest (parkimislepingu sõlmimine ja parkimisinfo avaldamine). Nimelt ei saa neist kummastki järeldada, et juba kahjujuhtumi ajal võis kinnistu hoovi kasutada avaliku parklana. Sellisele järeldusele ei saa jõuda vaid seetõttu, et hoovis parkis teisi sõidukeid. Kannatanul ei tekkinud teiste juhtide käitumise põhjal õigust ise oma sõidukiga kinnistul liigelda või seal parkida. Kuna hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks KeÜS § 32 lg-te 1–2¹ ja LS § 45 lg 13 järgne kostja luba, siis tuvastas ringkonnakohus, et kannatanu liikles kinnistul sõidukiga ilma loata ehk õigusvastaselt.
Ringkonnakohus vähendas kahjuhüvitist võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 1 alusel, kuna käesoleval juhul aitas kannatanu oma tegevusega ise kahju tekkimisele kaasa, kuna viibis, liikles ja parkis oma sõidukiga ilma loata võõral kinnisasjal. Kohus luges õiglaseks vähendada kahju hüvitist 50%.
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.