Aegunud võlg ja selle tasumise kohustuse puudumise tuvastamine
Tallinna Ringkonnakohus lahendas 23.02.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-10884 vaidlust, kus nõuti, et kohus tuvastaks, et hagejal puudub kohustus tasuda inkassofirmale aegunud võlg. Tsiviilasja asjaolude kohaselt sai hageja inkassofirmalt 2022. aastal e-posti teel võlanõude, milles nõuti 2015. a parkimistrahvi tasumist. Hageja tugines aegumisele, kuid inkassofirma vastas, et tal on õigus võlanõue esitada sõltumata nõude aegumisest. Inkassofirma ähvardas aegunud võla alusel panna hageja nime maksehäireregistrisse. Inkassofirma ei lõpetanud aegunud võla sissenõudmist.
Hageja pöördus kohtusse, kus palus tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda inkassofirmale väidetav võlasumma parkimistrahvi eest. Samuti palus hageja keelata inkassofirmal parkimistrahviga seoses hageja nime ja võlgnevuse kättesaadavaks tegemine avalikkusele. Sellise hoidumisnõude eesmärk oli, et inkassofirma ei avaldaks hageja kohta maksehäiret. Seoses inkassofirma alusetu nõude esitamisega kasutas hageja kohtueelset õigusabi, millele kulutus kokku umbes 1500 eurot. Hageja nõudis kohtu kaudu kohtueelsele õigusabile kulunud summa hüvitamist.
Inkassofirma kinnitas kohtus, et ei avalda hageja kohta maksehäiret. Sellega saavutas hageja ühe oma eesmärkidest. Hoidumisnõude võttis hageja tagasi, sest inkassofirma sisuliselt rahuldas nõude.
Kohtud rahuldasid hageja tuvastusnõude ja tuvastasid, et hagejal puudub kohustus tasuda inkassofirmale summa, mis tuleneb vaidlusalusest leppetrahvist. Parkimisleping sõlmiti 14.07.2017. Tasumiskohustus puudus, kuna nõue aegus 14.07.2018.
Aegunud võla kohta maksehäire avaldamisega ähvardamine
Kohus leidis, et inkassofirma käitumine võlateadete edastamisel ja võlanõude tasumata jätmisel hageja kohta maksehäire avaldamisega ähvardamisel on heade kommete vastane tahtlik käitumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.
Ringkonnakohus tuvastas, et maksehäire avaldamise ähvardus oli piisavalt tõendatud. Nimelt märkis inkassofirma oma 01.03.2022 kirjas hagejale, et inkassofirmal on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 2 p 5 alusel õigus avaldada maksehäireregistris võlaandmeid, aga hagejale antakse eelnevalt võimalus aegunud võlg tasuda. Sama seisukohta kordas inkassofirma 09.03.2022 kirjas, kus täiendavalt viitas võimalusele asuda nõudma sundtäitmist. Järgmiseks kinnitas inkassofirma 25.03.2022 kirjas, et nõue jääb aktiivseks ja sissenõutavaks ning tuletas taas meelde maksehäire avaldamise võimalust. Viited maksehäire avaldamise kavatsusele sisaldusid veel vähemalt neljas täiendavas inkassofirma kirjas. Kohus leidis, et inkassofirma kirjadest tervikuna jääb mulje nagu soovis inkassofirma maksehäire avaldamise võimalust kasutada väidetava võla tasumisele suunava survevahendina.
Aegunud võla sissenõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega
Kohus selgitas, et inkassofirmale pidi juba kirjade saatmise ajal olema selge, et nõue on vähemalt aegunud, kui mitte lõppenud. Aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks erandlikel asjaoludel (Riigikohtu 20.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-25115, p 13.2). Seevastu pärast aegumistähtaja möödumist pole nõude aktiivne maksmapanek enam kooskõlas hea usu põhimõttega. Tegemist on hoopis võlgniku kahjustamisega, kui võlgnik on juba tuginenud aegumisele ja võlausaldaja omakorda ei tugine aegumise vastuväite vastuolule hea usu põhimõttega.
Eelkõige järeldub eelnev tõdemusest, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema. Nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi (Riigikohtu 16.09.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Ka need arusaamad pidid olema inkassofirmale teada.
Aegunud võlale vastuvaidlemisest tekkinud õigusabikulude hüvitamine
Ringkonnakohus asus seisukohale, et inkassofirma peab hagejale hüvitama ka kohtueelsed õigusabikulud. Õigusabile kulutuste tegemine, st kahju tekkimine hagejale, pidi olema inkassofirmale ettenähtav. Vaidlustamata asjaoludel on inkassofirma majandustegevuse sisu inkassoteenuse osutamine. Selles valdkonnas on juba kohtueelses vaidluses kulutuste tekkimine tavapärane, sest eeldatavasti võtab inkassofirma ka enda teenuste eest tasu. Kindlasti on inkassofirmale teada aegumise vastuväite mõju ja tähendus. Niisiis pidi inkassofirma mõistma, et pärast ilmselt põhjendatud aegumise vastuväite saamist on võla jätkuv sissenõudmine ja maksehäire avaldamisega ähvardamine heade kommete vastane ja seega õigusvastane. Ühtlasi pidi inkassofirma möönma, et see võib tuua kaasa hagejale õigusabikulude kandmise kohustuse, st kahju.
Praegusel juhul ei vastanud inkassofirma tegevus enam tavalisele majanduskäitumisele võla sissenõudmisel. Inkassofirma ei tõendanud, et pärast argumenteeritud aegumise ja nõude lõppemise vastuväidete esitamist oleks nõudekirjade saatmisega võimalik saavutada nõude täitmine. Seega oli inkassofirma korduvate nõudekirjade ja meeldetuletuste eesmärk hageja tahtlik kahjustamine. Inkassofirmal oli hageja kahjustamise tahe juba esimese kirja saatmisel. Järelikult oli inkassofirma käitumine võlateadete edastamisel ja võlanõude tasumata jätmisel hageja kohta maksehäire avaldamisega ähvardamisel heade kommete vastane tahtlik käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.
Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine hageja jaoks vajalik. Isikult ei saa eeldada ilma õigusteadmisteta isiku abita argumenteeritud tuginemist aegumise ja leppetrahvi nõude lõppemise vastuväitele. Kohus pidas hageja kohtueelseid õigusabikulusid põhjendatuks summas 960 eurot, mis mõisteti inkassofirmalt hageja kasuks välja. Lisaks jäid inkassofirma kanda menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus.
Aegunud võla kohta maksehäire avaldamine
Kui ülalviidatud tsiviilasjas kõigest ähvardati maksehäire avaldamisega, siis sarnases vaidluses, mida lahendas Tallinna Ringkonnakohus 18.04.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-11979, oli aegunud võlg leidnud oma tee juba maksehäireregistrisse.
Kohtud leidsid, et inkassofirma ei olnud hageja suhtes piisavalt põhjendatult ja õigel ajal teinud aktiivseid samme võla saamiseks aegumistähtaja sees, mis võimaldaks võla kohta andmete avaldamist pärast nõude aegumist. Kohus märkis, et ühekordse väikse võla korral (79,57 eurot) olukorras, kus võlausaldaja ise leiab, et hagi esitamine võib olla menetluslikult kulukas ja tõenduslikult keerukas või jääb hagi muul põhjusel nõude aegumistähtaja sees esitamata, ei kaalu üles võlausaldaja või kolmandate isikute huve saada andmeid hageja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil, võrreldes hageja huviga nõuda andmete kustutamist. Andmete avaldamine rikub hageja huve ülemääraselt, mistõttu ei ole andmete avaldamine põhjendatud. Kohtud rahuldasid hageja kohustamisnõude inkassofirma vastu andmete kustutamiseks maksehäireregistrist.
Ka selles asjas mõistis kohus inkassofirmalt välja hageja kohtueelsed õigusabikulud. Vaidlust, mis puudutab nii parkimisega seonduvat leppetrahvi, andmekaitset, kui ka nõude aegumist, ei pea õigusteadmisi mitteomav isik suutma ise lahendada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid 90% ulatuses inkassofirma kanda.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.