Kohtusse pöördudes tuleb alati arvestada tekkivate menetluskuludega. Menetluskulude jaotamisel otsustatakse, kelle kanda ja millises osas jäävad menetluskulud.
Peamised põhimõtted hagimenetluses
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikest 1 tuleneb peamine reegel, mille järgi kaotaja maksab kõik menetluskulud.
- TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lihtsalt öeldes tähendab võrdsetes osades jagamine, et hageja kannab 1/2 suuruse osa enda kuludest ja samuti 1/2 suuruse osa kostja kuludest, samasugune on kostja osa kulude kandmisel. Kulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega tähendab, et kui hageja nõudis kostjalt 1000 euro maksmist ja kohus mõistab välja 700 eurot, siis on hagi rahuldatud 70% ulatuses ning põhjendatud on jätta menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda. Paragrahvi ei saa kohaldada hagilises perekonnaasjas, sest seda reguleerib TsMS § 164.
- TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 järgi ja põlvnemisasjas PKS § 103 lg 1 järgi kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtul on kaalutlusõigus menetluskulude teistsuguseks jagamiseks. Üldiselt peab kohus lähtuma seejuures äärmisest ebaõiglusest või ebamõistlikkusest.
- TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas PKS § 103 lg 4 järgi võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
- Hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TSMS § 168 lg 1).
- Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti (TsMS § 168 lg 2).
- Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).
- Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4).
- Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6).
Mõned erandid hagimenetluses
Riigikohtu praktika kohaselt ei peaks kaasomandi lõpetamise asjades kohaldama TsMS § 162 lg 1 reeglit. Kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda, et kohus lõpetaks kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (RKTKo 27. september 2010, 3-2-1-70-10, p 14).
TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib hagimenetluse kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda jätta, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega eeldatakse erandlike asjaolude olemasolu.
Peamised põhimõtted hagita menetluses
- Ühe menetlusosalisega hagita menetluses jäävad menetluskulud isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse (tavaliselt avaldaja kanda).
- Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
- Hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta (TsMS § 173 lg 4).
- Juriidilise isikuga seonduvates hagita asjades kannab menetluskulud juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 173 lg 6).
- Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 172 lg 9).
- Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (TsMS § 172 lg 10)
Kõrgema astme kohtus kantavad menetluskulud
Kaebemenetluses kannab kulud menetlusosaline, kelle kaebus jäetakse rahuldamata (TsMS § 171 lg 1). Kui esitati mitu kaebust, mis jäetakse rahuldamata, siis jäetakse üldjuhul kaebemenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda. Sellest põhimõttest võib teha erandeid, kui kaebaja esitab kõrgema astme kohtus uue väite, mida ta oleks võinud esitada juba maakohtus. Lubatav on jätta kaebemenetluse kulud poolte endi kanda, kui ühe poole kaebus rahuldatakse osaliselt, aga teise poole kaebus jääb rahuldamata.
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama