Viidatud seadus kuulutati välja 8. novembril 2021 ning avaldati Riigi Teatajas 12. novembril 2021. Käesolevas artiklis selgitame peamisi seadusest tulenevaid muudatusi. Muudatused jõustuvad 22. novembril 2021. Eelnõu menetluskäigu ja dokumentidega on võimalik tutvuda siin.
Kollektiivlepingu tingimuse laiendamine
Kollektiivlepingu laiendatud tingimuseks on tingimus, mille puhul omavahel kollektiivlepingu sõlminud pooled lepivad kokku, et see kehtib lisaks kollektiivlepingu sõlminud pooltele (s.o tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit) ka kõikide teiste tööandjate ja töötajate suhtes, kes tegutsevad samal tegevusalal.
Kehtiva kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 4 annab kollektiivlepingu pooltele võimaluse laiendada sõlmitud kollektiivlepingut tööandjatele (ja nende juures töötavatele töötajatele), kes ei ole kollektiivlepingu pooled ega isikud, kelle huve pooled kollektiivlepinguga esindavad, kuid kes tegutsevad kollektiivlepingus kokkulepitud tegevusalal või selle tegevusala piires kollektiivlepingus kokku lepitud ametialal. Laiendada on võimalik kollektiivlepingut, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel. Laiendada saab ainult palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi.
Nimetatud osas senine praktika ei muutu, kuid muudatustega sätestatakse laiendamise eeltingimused ja kohaldamiskriteeriumid.
Muudatusega sätestatakse, et Eestis võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15% tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40% vastava tegevusala töötajatele. Ametiühingute liit või tegevusala ametiühing peavad kollektiivlepingu laiendamises kokku leppimiseks vastama ühele kriteeriumile kahest.
Muudatuses nähakse ette kohustus kollektiivlepingu laiendamise soovist avalikult teavitada ning võimaldada kõigil, kellele kaasnevad laiendatud kollektiivlepingust õigused ja kohustused, avaldada arvamust ja teha ettepanekuid kollektiivlepingu tingimuste suhtes.
Muudatused seoses kollektiivlepingu laiendatud tingimusega sätestab KLS §-d 42–46.
Seadusesse lisatakse ka KLS-i üleminekusäte. Üleminekusäte ei puuduta neid Ametlikes Teadaannetes avaldatud kollektiivlepingu laiendatud tingimusi, mis on sõlmitud enne käesolevate muudatuste jõustumist ja mis täidavad käesolevate muudatustega sätestatud töötajate 15%-lise või 500 liikme ning tööandjate 40%-lise esindatuse nõuet, kuid üleminekusäte on vajalik olukorras, kus nõue ei ole täidetud. Kui nõue ei ole täidetud, kaotab laiendatud tingimus kehtivuse 31. detsembril 2021, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud varasemat tähtpäeva.
Üleminekusäte reguleerib vaid kollektiivlepingu laiendatud tingimuse kehtivust ehk kehtivust töötajate ja tööandjate suhtes, kes ei ole kollektiivlepingu sõlminud poolteks. Kollektiivlepingu sõlminud pooltele on leping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik lepingus sätestatud tingimustel.
Ametiühingute seaduse muutmine
Kehtiva ametiühingute seaduse (AÜS) § 211 lõige 2 sätestab tööandja kohustuse anda ametiühingu usaldusisikule tööajast aega usaldusisiku rolliga kaasnevate ülesannete täitmiseks. Olukorras, kus usaldusisiku ülesandeid täidavad töötajate otsuse alusel mitu usaldusisikut, täidavad tööandjad praktikas vaid seadusest tulenevat miinimumkohustust ning vaid ühe usaldusisiku suhtes.
Muudatusega sätestatakse, et kahe või enama usaldusisiku korral tagab tööandja usaldusisikutele ülesannete täitmiseks aja kahele usaldusisikule ettenähtud ulatuses. Usaldusisikud lepivad kokku aja omavahelise jaotamise.
Samasugused muudatused nähakse ette töötajate usaldusisiku seaduses.
Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Kehtiva avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lõige 2 annab ametnikule, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt, õiguse nõuda hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohtul on õigus hüvitise suurust muuta.
Muudatusega asendatakse sõna “kuue” arvuga “12”. Kohtul on õigus kõiki teenistussuhte asjaolusid, sh teenistuse pikkust arvestades õigus hüvitist vähendada või suurendada.
Töölepingu seaduse muutmine
Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõikes 51 nähakse ette kohustus, et Vabariigi Valitsus peab töötasu alammäära kehtestades lähtuma tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Olukorras, mil tööandjate ja ametiühingute keskliit ei ole kollektiivlepingut sõlminud, lähtub Vabariigi Valitsus alammäära kehtestamisel eelnevale ajaühikule kehtestatud keskliitude kokkuleppest.
TLS § 109 sätestab ülesütlemise hüvitise suuruse kui töövaidluskomisjonis või kohtus tuvastatakse raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötaja töölepingu ülesütlemise tühisus ning taotletakse töösuhte ülesütlemist töövaidluskomisjoni või kohtu poolt. Vaidleva poole taotlusel lõpetab töövaidluskomisjon või kohus töölepingu ning maksab tööandja töötajate esindajale hüvitist kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töövaidluskomisjon või kohus ei määra muud summat. TLS § 109 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna ˮkuueˮ arvuga ˮ12ˮ.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmine
Mõlemas seaduses nähakse ette täiendavalt töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmise erisus, mille kohaselt makstakse töötule ühekordselt täiendavalt 60 kalendripäeva toetust/hüvitist, kui toetuse/hüvitise perioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused:
1) registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%;
2) töötutoetuse/töötuskindlustushüvitise maksmise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar.
(2) Eesti Töötukassa arvutab eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määra ja avaldab selle oma veebilehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(3) Registreeritud töötuse määr esitatakse täpsusega üks koht pärast koma. Registreeritud töötuse määr ümardatakse teise koha alusel pärast koma. Kui teisel kohal pärast koma olev number on 0–4, jäetakse esimesel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui teisel kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse esimesel kohal olev number ühe võrra ülespoole”.
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama