Korduma kippuvad küsimused seoses aegunud parkimistrahvidega

Kuna viimasel ajal on taaskord sagenenud küsimused seoses aegunud parkimistrahvidega ning igale küsimusele eraldi vastamine on ressursikulukas, siis oleme koondanud kõik küsimused ja vastused käesolevasse artiklisse. 1. Millal parkimistrahv aegub? Eesti õiguse kohaselt 3 (kolme) aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1). Läti õiguse kohaselt 3 (kolme) … Read more

Kahjuhüvitise suurus laimunõuetes 2021. aastal

Käesolev artikkel on jätk laimunõuete artiklite seerias. Seekord vaatleme 2021. a kohtupraktikat laimunõuetes. 2020. a kohtupraktikat vaatlesime artiklis “Kui palju kohtud laimamise eest raha välja mõistavad?”. Lisaks oleme laimunõudeid käsitlenud artiklis “Kas vabandamine vabastab laimunõudest?”. Laimunõue maakohtutes Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12562 Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja võrguväljaandes ilmunud artikli all hageja … Read more

Seltsingulepingu sätete kohaldamine mitteabielulise kooselu lõppemisel

Mis asi on seltsing ja seltsinguleping? Võlaõigusseadus (VÕS) sätestab seltsingulepingu mõiste järgmiselt: seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580 lg 1). Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega (VÕS § 580 lg 2). … Read more

Kas üürnik võib tähtajalise üürilepingu öelda ennetähtaegselt üles?

Üldiselt tähtajatu üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Seega üldjuhul kehtib tähtajaline üürileping kuni tähtaja lõppemiseni. Tähtajalise üürilepingu võib vaid erandlikult üles öelda. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema õiguslik alus. Vastav õiguslik alus võib tuleneda seadusest, samuti … Read more

Ostsid ahiküttega korteri või maja ja avastasid, et ahi ei pea sooja?

Artiklis kirjeldame olukorda, mis sai Riigikohtus lahenduse juba 2004. aastal tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04. Kuigi lahend räägib korterist, siis saab seda kohaldada ka elamutele üldiselt. Asjaolud. Viidatud lahendi kohaselt ostsid kaks eraisikut ilusal augustikuul korteri Tartus. Korteris hakkasid nad elama alles novembrikuus. Vaikselt hakati ka ahju ja pliiti kütma ning avastati, et need ei pea sooja … Read more