Lähenemiskeeld ja selle taotlemine praktikas

Lähenemiskeeld on varasemalt saanud kajastamist meie artiklis „Lähenemiskeelu taotlemine tsiviilkohtumenetluses“. Käesolev artikkel vaatleb lühidalt praktikat tsiviilõigusliku lähenemiskeelu asjades. Lähenemiskeeld maakohtus Harju Maakohtu 22. detsembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-9981 Avalduse kohaselt taotles kannatanu lähenemiskeeldu oma endise abikaasa vastu. Abielu lahutati 4 aastat varem ja isikud elasid eraldi. Endine abikaasa, kes tarvitas pidevalt alkoholi, ahistas, ähvardas … Read more

Kas vabandamine vabastab laimunõudest?

Käesolevas artiklis otsime vastust järgmisele küsimusele – kas vabandamisest piisab, et kompenseerida au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi? Lisaks vaatame, mida au teotamine üldse tähendab. Kõigepealt tuletame meelde, et Eesti õiguses sätestab au teotamisest tuleneva nõudeõiguse võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1043 kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju … Read more

Ülesütlemisavaldus ja selle koostamine – mis ja kuidas?

Mis ülesütlemisavaldus oma olemuselt üldse on? Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, millega lõpetatakse ühepoolselt õigussuhe. Teine pool ei saa lepingu lõppemist takistada, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Formaalsed eeldused on ülesütlemisavalduse vormilised nõuded. Materiaalsed eeldused tähendavad ülesütlemisavalduse sisulisi nõudeid. Kui ülesütlemisavalduse eeldused ei ole täidetud, siis ei ole vastava ülesütlemisavalduse alusel leping lõppenud. … Read more

Juriidilise isiku mainekahju tekkimist tuleb hüvitise nõudmisel tõendada

Riigikohus lahendas 9. augustil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-5869 vaidlust, milles tööandja nõudis endiselt töötajalt varalise kahju hüvitamist. Seega oli tegemist juriidilise isiku mainekahju eest nõutava kahjuhüvitisega. Tööandja oli seisukohal, et töötaja oli oma isiklikul Facebooki lehel jaganud hinnanguid, mis kahjustasid tööandja mainet. Järgnevalt vaatame kogu asja menetluse käiku. Tööandja hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt avaldas töötaja … Read more

Muudatused üürilepingu regulatsioonis

Eluruumi üürileping sai 14. jaanuaril 2021 jõustunud muudatustega võlaõigusseaduses (VÕS) uue kuue. Muudatused olid vajalikud, kuna VÕS 15. peatükis sätestatud üürilepingu regulatsioon oli peaaegu 20 aastat püsinud muutumatult. Muudatuste eesmärk oli reguleerida üürileandjate ja üürnike omavahelisi suhteid veidi paindlikumalt. Võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu seletuskiri (232 SE) selgitab, et üürituru efektiivseks toimimiseks tuleb soodustada pikaajalisi … Read more