Võlaõigus

Vastutustundlik laenamine ja selle rikkumise tagajärjed

by

Vastutustundlik laenamine on põhimõte, mida krediidiandja peab järgima tarbijakrediidilepingute sõlmimisel. Käesolev artikkel vaatleb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi viimase aja kohtupraktikas. Mis on tarbijakrediidileping? Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping. … Read more

Maksehäire kustutamine – miks ja kuidas?

by

Käesolev artikkel selgitab, millisel alusel võib toimuda füüsilise isiku maksehäire kustutamine. Juriidilistele isikutele isikuandmete kaitse üldmäärus ja isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei laiene. Mis on maksehäireandmed? Maksehäireandmeteks on teave selle kohta, kellel on teise isiku suhtes maksetähtaja ületanud võlg. Lisaks andmed selle kohta, kui suur võlg on, millal see tekkis ning mis liiki tehinguga on … Read more

Lähenemiskeeld ja selle taotlemine praktikas

by

Lähenemiskeeld on varasemalt saanud kajastamist meie artiklis „Lähenemiskeelu taotlemine tsiviilkohtumenetluses“. Käesolev artikkel vaatleb lühidalt praktikat tsiviilõigusliku lähenemiskeelu asjades. Lähenemiskeeld maakohtus Harju Maakohtu 22. detsembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-9981 Avalduse kohaselt taotles kannatanu lähenemiskeeldu oma endise abikaasa vastu. Abielu lahutati 4 aastat varem ja isikud elasid eraldi. Endine abikaasa, kes tarvitas pidevalt alkoholi, ahistas, ähvardas … Read more

Kas vabandamine vabastab laimunõudest?

by

Käesolevas artiklis otsime vastust järgmisele küsimusele – kas vabandamisest piisab, et kompenseerida au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi? Lisaks vaatame, mida au teotamine üldse tähendab. Kõigepealt tuletame meelde, et Eesti õiguses sätestab au teotamisest tuleneva nõudeõiguse võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1043 kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju … Read more

Ülesütlemisavaldus ja selle koostamine – mis ja kuidas?

by

Mis ülesütlemisavaldus oma olemuselt üldse on? Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, millega lõpetatakse ühepoolselt õigussuhe. Teine pool ei saa lepingu lõppemist takistada, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Formaalsed eeldused on ülesütlemisavalduse vormilised nõuded. Materiaalsed eeldused tähendavad ülesütlemisavalduse sisulisi nõudeid. Kui ülesütlemisavalduse eeldused ei ole täidetud, siis ei ole vastava ülesütlemisavalduse alusel leping lõppenud. … Read more