Tsiviilõigus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või … Read more

Volituse andmine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus … Read more

Alates 2022. aastast tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid. Enamik muudetavaid riigilõivumäärasid on kehtinud alates 1. jaanuarist 2011. Toome siinkohal välja mõned olulisemad näited muutuvatest riigilõivudest: mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tuleb riigilõivu hakata tasuma 420 eurot varasema 300 euro asemel; maksekäsu kiirmenetluse asjas avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% nõudelt, kuid … Read more

Kohtusse pöördudes tuleb alati arvestada tekkivate menetluskuludega. Menetluskulude jaotamisel otsustatakse, kelle kanda ja millises osas jäävad menetluskulud. Peamised põhimõtted hagimenetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikest 1 tuleneb peamine reegel, mille järgi kaotaja maksab kõik menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei … Read more