Suhtluskorra muutmise õiguslik alus TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse mh siis, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Hagita asjadele kohaldatakse hagimenetluse sätteid, … Read more
Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-18-334 teinud 13. detsembril 2019 kohtuotsuse, milles mõistis Eesti Vabariigilt lapse isa kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot põhjusel, et riik ei olnud suutnud piisavalt efektiivselt tagada lapse ja isa suhtes kindlaksmääratud suhtluskorra täitmist. Oluline on märkida, et vaidlus puudutab vaid olukorda, kus vanemal oli juba olemas sundtäidetav lahend, … Read more
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Kuigi lepitusmenetluse eesmärk on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad … Read more
Ühise hooldusõiguse olemus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 lg 3 järgi on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Vanema hooldusõigus tähendab perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja … Read more