2024. aastal muutub perehüvitiste ja elatisabi suurus

Muudatuste sisu 1. jaanuaril 2024. aastal jõustuvad muudatused perehüvitiste seaduses. 2023. aasta alguses suurendati lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele 60 eurolt 80 eurole. Üksikvanema lapse toetuse suuruseks määrati 80 eurot. Lasterikka pere toetused suurenesid 3-6 lapse puhul 300 eurolt 650 eurole. Toetus 7 või rohkema lapsega pere puhul suurenes 400 eurolt 850 eurole. Alates 1. … Read more

Vanemale mittevaralise kahju hüvitamine, kui riik pole suutnud tagada sundtäidetava suhtluskorra täitmist

Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-18-334 teinud 13. detsembril 2019 kohtuotsuse, milles mõistis Eesti Vabariigilt lapse isa kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot põhjusel, et riik ei olnud suutnud piisavalt efektiivselt tagada lapse ja isa suhtes kindlaksmääratud suhtluskorra täitmist. Oluline on märkida, et vaidlus puudutab vaid olukorda, kus vanemal oli juba olemas sundtäidetav lahend, … Read more

Peretoetuste arvestamine elatise arvutamisel

Käesoleval ajal sätestab perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perekonnaseaduses jõustub 1. veebruaril 2023 muudatus, mille kohaselt PKS § 101 lõiget 5 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja … Read more

Kui vanem tahab ainuotsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks

Käesolevas artiklis vaatame kohtupraktikat vaidlustes, kus üks vanem tahab ainuisikuliselt otsustada lapse perekonnanime muutmise üle. Riigikohtu 5. jaanuari 2022 lahend tsiviilasjas nr 2-21-233 Riigikohtu 5. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-233 sisaldab kokkuvõtet samas asjas ringkonnakohtu poolt tehtud otsustuse kohta, millega jäeti rahuldamata lapse ema avaldus lapse perekonnanime muutmiseks ainuotsustusõiguse saamiseks. Maakohus oli ema vastava … Read more

Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisest viimase kohtupraktika valguses

Kuigi oleme varasemalt vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise teemal artikli juba avaldanud, mis on kättesaadav siin, siis otsustasime viimase Riigikohtu praktika valguses ja meie enda praktikas esinenud vaidluste tõttu lühidalt üle selgitada, millal on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Tegemist ei ole nõudega, mida esitada vaid sellepärast, et üks vanem on perekonnast eraldi elama kolinud ning … Read more