Käesolevas artiklis otsime vastust järgmisele küsimusele – kas vabandamisest piisab, et kompenseerida au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi? Lisaks vaatame, mida au teotamine üldse tähendab. Kõigepealt tuletame meelde, et Eesti õiguses sätestab au teotamisest tuleneva nõudeõiguse võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1043 kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju … Read more
Riigikohus lahendas 9. augustil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-5869 vaidlust, milles tööandja nõudis endiselt töötajalt varalise kahju hüvitamist. Seega oli tegemist juriidilise isiku mainekahju eest nõutava kahjuhüvitisega. Tööandja oli seisukohal, et töötaja oli oma isiklikul Facebooki lehel jaganud hinnanguid, mis kahjustasid tööandja mainet. Järgnevalt vaatame kogu asja menetluse käiku. Tööandja hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt avaldas töötaja … Read more
Käesolev artikkel on jätk laimunõuete artiklite seerias. Seekord vaatleme 2021. a kohtupraktikat laimunõuetes. 2020. a kohtupraktikat vaatlesime artiklis “Kui palju kohtud laimamise eest raha välja mõistavad?”. Lisaks oleme laimunõudeid käsitlenud artiklis “Kas vabandamine vabastab laimunõudest?”. Laimunõue maakohtutes Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12562 Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja võrguväljaandes ilmunud artikli all hageja … Read more
Viimasel ajal jõuab avalikkuse ette aina enam juhtumeid, kus väidetavale laimajale on esitatud juristi või advokaadi vahendusel laimunõue. Samuti on sagenenud juhtumid, kus kannatanu on oma õiguste kaitseks pöördunud laimaja vastu juba kohtusse. Vaatame, mis summas hüvitisi ja mille eest on kohtud laimajalt kannatanu kasuks välja mõistnud. On teada, et üks summa on märgitud nõudekirjas, … Read more