Täitemenetluse lõpetamine täitmise aegumise tõttu

2011. aasta aprillis jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 oluline muudatus. See nägi ette, et täitedokumentidest tulenevate nõuete täitmise aegumine toimub 10 aasta lõppedes senise 30 aasta asemel. Tähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 kohaselt kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Seega aegus 5. aprillil 2021 hinnanguliselt 80 000 täitedokumendist tulenevat eraõiguslikku nõuet. Veel 2021. aasta alguses kehtiva seaduse kohaselt tuli tsiviilnõuetes täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks võlgnikul esitada kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seetõttu oli oht, et juba 2021. aastal saabub kohtusse hinnanguliselt 80 000 hagiavaldust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna toimunud on nõude täitmise aegumine. Selle vältimiseks võttis Vabariigi Valitsus 19. jaanuaril 2021 menetlusse täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE).

Eelnõu eesmärk oli lihtsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõuetes. Eelnõuga tehti järgmised olulisemad muudatused:

  1. kohtutäiturile anti õigus tsiviilnõudes täitemenetlus lõpetada, kui toimunud on täitmise aegumine;
  2. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu vaadatakse kohtus läbi hagita menetluses;
  3. kohtutäiturile anti õigus nõuda menetluse lõpetamise korral menetluse põhitasu 50% ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kui toimunud on nõude täitmise aegumine;
  4. täpsustati täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise ja peatumise aluseid.

Muudatused jõustusid 1. aprillil 2021. Käesolevaks hetkeks on uus regulatsioon kehtinud üle kahe aasta. Seetõttu pidasime vajalikuks üle vaadata, millised on uue regulatsiooniga seoses tõusetunud õiguslikud küsimused, mida kohtud on pidanud lahendama.

Avalduse esitamine

Alates 1. aprillist 2021 ei ole enam seega kohane õiguskaitsevahend hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kui on toimunud täitmise aegumine. Täitemenetluse lõpetamiseks põhjusel, et toimunud on täitmise aegumine, tuleb esitada avaldus kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 alusel või kohtule TMS § 2231 lg 1 alusel. Tuleb meeles pidada, et TsÜS § 157 ei kohaldu kriminaalmenetluse kulude nõude täitmise aegumisele.

Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust, ei saa võlgnik esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel. Võlgnik saab esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 alusel. Sellist lahendust toetavad ka TMS § 501 lõiked 4 ja 5. Tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega, vaid võlgnikul on õigus valida, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse või esitada avaldus kohtutäiturile.

Kohtutäituril on kohtutäituri seaduse (KTS) § 411 lg 1 kohaselt õigus saada avalduse läbivaatamise eest tasu 15 eurot. Summale lisandub käibemaks. Kui kohtutäitur jätab täitemenetluse lõpetamata, siis on avalduse kohtule esitamine riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 111).

Kohtualluvus

TMS § 11 lg 1 p 7 kohaselt on maakohtu pädevuses muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel. TMS § 11 lg 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud asjad alluvad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Seega tuleb üldjuhul esitada avaldus kohtule, kelle tööpiirkonnas viiakse läbi täitemenetlust.

Menetluskulud

Kuigi võlgnikul on õigus valida, kuhu ta avaldusega pöördub, siis tuleb arvestada, kelle kanda kohus menetluskulud jätab. Kui sissenõudja ei vaidle kohtus täitemenetluse lõpetamisele vastu ja võlgnik ei esitanud avaldust kohtutäiturile, siis on võlgnik põhjustanud sissenõudja menetluskulud. Kohtutäitur oleks saanud täitemenetluse lõpetada võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Sellises olukorras on õiglane jätta sissenõudja kulud võlgniku kanda (Tartu Ringkonnakohtu 19. aprilli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-13130, p 7).

Esineb olukordi, kus sissenõudja vaidleb põhjendamatult kohtuväliselt võlgniku avaldusele vastu. Sellisel juhul on põhjendatud võlgniku poolt oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Seega on sissenõudja põhjustanud kohtumenetluse, vaieldes võlgniku avaldusele põhjendamatult vastu. Menetluskulud saab jätta sissenõudja kanda (Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-374, p 7).

Nõude täitmise aegumise peatumine

TsÜS § 157 lg 6 sätestab, et täitmise aegumine peatub lisaks muudele käesolevas seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Seega sätestab paragrahv selgelt, et täitmise aegumine peatub just sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse tõttu. Selline hagi võib olla näiteks sissenõudja poolt kohtule esitatud hagi võlgniku ühisvara jagamiseks. „Muud käesolevas seaduses sätestatud alused“ tulenevad TsÜS 10. peatüki 5. jaost (§-d 158-169) ning allpool käsitleme vaid mõningaid neist.

…, kui õigustatud ja kohustatud isik peavad läbirääkimisi

TsÜS § 167 lg 1 esimese lause kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest võib nõue tuleneda. Selliselt sõnastatuna ei ole TsÜS § 167 lg 1 peamine eesmärk reguleerida täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumist. Samas on Riigikohus leidnud, et TsÜS § 167 lg 1 on võimalik kohaldada ka täitmise aegumise peatumisele, kuid piiratud tingimusel. TsÜS § 167 lg 1 alusel aegumistähtaja peatumise eeldus on see, et peatatud on ka täitemenetlus nõude sundtäitmise asjaolude üle peetavate läbirääkimiste ajaks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p-id 12.2 ja 12.3).

…, kui kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest

TsÜS § 162 sätestab, et aegumine peatub ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Nõude täitmise aegumise peatamiseks nt täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p 12.4).

Kusjuures, ringkonnakohtu praktika kohaselt ei saa asjaolust, et kohtutäitur nõustus sissenõudja teadmata võlgniku palvega teha võlgniku pensionist kindlas suuruses kinnipidamisi ja kohandas vastavalt sellele pensioni arestimise akti, teha järeldust, et tegemist oleks sissenõudja ja võlgniku vahelise maksegraafiku kokkuleppega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-12323, p 10.2). Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Seega tasus võlgnik täitemenetluses võlgnevust sisuliselt kohtutäituri arestimisakti alusel. See ei anna aga alust jõuda järeldusele, et nõude täitmise aegumine on peatunud TsÜS § 162 või § 167 alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-12783, p 12).

..., kui kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid

TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Sellisel juhul peatub samuti täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p 12.4).

Täitekulude kandmine

TMS § 481 lg 4 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

Täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat (TsÜS § 157 lg 1). Esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub aga sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahalist nõuet täita. KTS § 412 alusel põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus. See on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument. Seejärel saab sama täitemenetlus jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-3643, p 21). Uuest tasuotsusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti 10 aastat (TsÜS § 157 lg 1). Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks.

Kuna KTS § 412 kohase tasu väljamõistmise aluseks on uus tasuotsus, saab kohtutäitur lähtuda põhitasu arvutamisel nendest tasumääradest, mis kehtivad KTS § 412 kohase tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal (Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-5148, p 13).

Kohtud on arutanud ka KTS § 412 põhiseadusele vastavuse küsimust. Seni on leitud, et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus (Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13633, p-d 9 ja 10; Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-5148, p 16).

Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.