Erisused elatise maksmise nõude sundtäitmisel

Elatise maksmise nõude sundtäitmisel on erisused võrreldes teiste nõuete täitmisega.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

TMS § 132 lg 11 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sama sätte teine lause täpsustab, et kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole TMS § 132 lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

TMS § 132 lg 12 sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

Seega kohaldatakse TMS § 132 lg 11 siis, kui täitmisel on lapse elatisnõue. Kusjuures TMS § 132 lg 11 ei tee vahet, kas elatisraha tasumine toimub alaealisele või täiskasvanud lapsele. Samuti ei ole antud normi kohaldamise eelduseks asjaolu, kas toimub jooksva elatisraha tasumine või võlgnevuse sissenõudmine. TMS § 132 lõike 11 regulatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb elatisraha saajaid kohelda võrdselt (Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-61049, punkt 11).

TMS § 132 lg 13 sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg-s 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lg 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Seega tuleneb juba ainuüksi TMS § 132 lg 13 sätte sõnastusest, et selles kehtestatud erandid tehakse sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg 12 järgi, mitte TMS § 132 lg 11 järgi. TMS § 132 lg 13 seletuskirja kohaselt ei kohaldata seda regulatsiooni elatisvõlgnikele, sest nende jaoks on ja jääb kehtima TMS § 132 lg 11. Kehtiv seadus ei erista, kas sundtäitmisel on elatise võlgnevuse või perioodilise elatise nõue (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-18190, punkt 9).

TMS § 132 lg 2 järgi kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 2 on erisäte lg 1 suhtes, mitte lg 11 suhtes (viidatud asja nr 2-21-18190, punkt 10).

Seega juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet, siis teise isiku ülalpidamisel ega ka teisele isikule elatise maksmisel mittearestitav summa ei suurene. Viidatud säte ei tee vahet asjaolul, et võlgnik peab üleval teist alaealist last. Eelnevast tulenevalt ei näe kehtiv seadusandlus elatisnõude täitmisel erisust olukorras, kui võlgnikul on lisaks kohtulahendiga väljamõistetud elatise saajale ka teisi ülalpeetavaid. Teiste ülalpeetavate olemasolu võetakse üldjuhul arvesse juba elatise väljamõistmisel.

Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.