1. jaanuaril 2023 jõustuvad täitemenetluse seadustikus (TMS) muudatused, mis võimaldavad anda edaspidi kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad elatisenõuded. Kehtiva praktika kohaselt sundtäidetakse vaid juba tekkinud elatise võlgnevusi.
Kehtiv TMS näeb ette mitmeid erimeetmeid lapsele igakuise elatise maksmiseks kohustatud võlgniku survestamiseks. Võlgnikule antakse lühem tähtaeg elatisnõude vabatahtlikuks täitmiseks, võlgniku survestamiseks on kohtutäitur kohustatud regulaarselt võlgnikku küsitlema ning otsima läbi tema valduses olevaid ruume, kohtutäitur võib lapse kasuks tagasi nõuda elatisvõlgniku tehtud makseid kolmandatele isikutele, igakuise elatise täitmisel on võlgniku pangakontot ja sissetulekut lubatud arestida suuremas ulatuses kui muude nõuete puhul ning kohus saab piirata võlgniku erinevate lubade kehtivust. Kohtule on antud luba tunnistada kehtetuks elatisvõlgniku reisidokumente ning keelata nende väljastamist. Selliste meetmete eesmärk peaks olema lapsele igakuise elatise tagamine, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine.
Tegelik praktika on aga kirjeldatust erinev ja viidatud meetmed on kujunenud ikkagi juba tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks. Näiteks survestatakse võlgnikku juhtimisõiguse äravõtmisega elatise võlgnevuse sundtäitmisel, kuigi tegelikkuses ei ole juhtimisõiguse äravõtmine mõeldud karistusmeetmena elatise mittekohase täitmise eest. Sellises olukorras on tegemist riive ebaproportsionaalsusega. Kohtutäiturid aga keelduvad igakuise elatisnõude menetlemisest, leides, et selleks puudub õiguslik alus ja selge regulatsioon. See toob kaasa olukorra, kus elatise sissenõudjal puudub üldse võimalus survestada elatise tasumiseks kohustatud isikut täitma igakuist kohustust korrapäraselt.
Seaduse rakendamise praktika arvukad kitsaskohad tõid esile vajaduse regulatsiooni täpsustada.
Peamise reeglina kehtestatakse põhimõte, et elatisnõude sundtäitmise tõhustamiseks mõeldud erimeetmete rakendamine (artikli alguses nimetatud meetmed) on lubatud üksnes juhul, kui sundtäitmisele on esitatud perioodilise elatise nõue. Näiteks edaspidi, kui elatise tasumiseks kohustatud isik maksab elatist korrapäraselt aasta aega, kuid hiljem enam makseid ei tasu, saab sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole järgmise tasumata elatismakse ja kõigi järgnevate maksete sissenõudmiseks. Kehtib järgmine põhimõte: kui elatist maksma kohustatud isik peab täitedokumendi kohaselt tasuma elatismakse 10. kuupäevaks ning sellel kuupäeval makset ei laeku, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole juba järgmisel päeval. Saades elatise sissenõudmise täitmisavalduse, peab kohtutäitur asja menetlusse võtma ning kui elatise tasumiseks kohustatud isik 10-päevase vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul sama kuu elatismakset ei tasu, peab kohtutäitur tähtaegselt rakendama seadusega ettenähtud meetmeid (eriti elatise sissenõudmiseks ettenähtud erimeetmeid) tagamaks elatise laekumine veel samal kuul.
Ülejäänud muudatused täpsustavad peamiselt seda, millised on need elatise sundtäitmise erimeetmed, mida on lubatud kasutada üksnes sellises täitemenetluses, kus sundtäitmisele on esitatud lapse perioodiline elatisnõue.
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.