Meieni on jõudnud palju sarnaseid küsimusi seoses elatise arvutamisega alates 2022. aastast. Kuigi lootsime, et näited meie artiklis 2022. aasta muudatused alaealisele lapsele elatise arvutamise korras on piisavad, siis vastame eraldi mõningatele küsimustele, mis on saabunud ning millest on ehk edaspidi ka teistel abi. Üritame tulevikus elatise arvutamisega seonduvad küsimused ja vastused koondada käesolevasse artiklisse.
Artiklis on lähtutud 2022. a alguse elatise baassummast ja 2020. a Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lugejal tuleb endal meeles pidada, et keskmine brutokuupalk ja baassumma on muutuvad summad. Arvutades elatist 10. augustil 2022 tuleb arvestada, et elatise baassumma on juba 209,20 eurot ja 2021. a Eesti keskmine brutokuupalk 1548 eurot. Soovitame baassummat ja keskmist kuupalka kontrollida alati elatiskalkulaatorist, mis on kättesaadav siit.
1. Kui lahuselava vanema brutopalk on 1110 eurot kuus, siis milline on elatise suurus uue seaduse kohaselt?
Küsimus on püstitatud selliselt, et arvesse ei võeta peretoetusi, lapse jagatud elukohta jms. Seega on vastus järgnev. Elatise baassummale 200 eurole lisatakse 3% eelneva kalendriaasta keskmisest töötasust, käesoleval juhul 2020. a Eesti keskmisest brutokuupalgast, st 43 eurot (3% 1448 eurost). Kui 43 eurot lisada elatise baassummale 200 eurole, on elatise summa kokku 243 eurot.
Kohustatud vanema sissetuleku suurus mängib rolli vaid siis, kui vanemad kokkuleppel või kohus otsustab baassummale lisatava protsendi arvestada kohustatud vanema tegelikust sissetulekust, mitte keskmisest brutokuupalgast. Seega elatise suuruse arvutamisel ei saa reeglina kokkuleppest lähtuda ning aluseks tuleb võtta Eesti keskmine brutokuupalk.
2. Milline on elatise suurus juhul, kui lapsega kooselava vanema pangakontole laekub lapsetoetus 60 eurot?
Sellisel juhul tuleb eelmises vastuses viidatud 243 eurost maha arvutada pool lapsetoetuse summast ehk 30 eurot ning elatise suurus on sellisel juhul 213 eurot (200+43-30).
3. Kas lapse vajadusi saab rahuldada ka lasterikka pere toetuse arvel?
Põhimõtteliselt küll. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg 2 järgi 300 eurot. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474 SE) seletuskirja kohaselt on lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel õigustatud eeskätt olukorras (kuid mitte ainult), kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Lisaks tuleb lasterikka pere toetuse puhul arvestada ka selle maksmise eesmärki. PHS eesmärk on § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. PHS (217 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt on peretoetused suunatud rohkem vähemkindlustatud, sh suurtele peredele, ning lasterikka pere toetuse eesmärgiks on tagada rohkem rahalist tuge paljulapselistele peredele. Seejuures on lasterikkus sotsiaalne risk, mis võib sõltuvalt olukorrast põhjustada sellises mahus kulutusi, mida isikud ei pruugi vaesusesse langemata suuta kanda. Mh põhjustab lasterikkus peale laste eest hoolitsemise suurtele kuludele ka takistusi elatise teenimisel, kuna laste eest hoolitsemise tõttu tuleb vähemalt ühel vanemal pahatihti töötamisest täielikult või osaliselt loobuda. Seega on lasterikka pere toetuse eesmärgiks pere üldise toimetuleku toetamine, et laste arvu suurenemisega pere elatustase oluliselt ei langeks.
Arvestades seda, et lasterikka pere toetus on mõeldud kogu pere toimetuleku toetamiseks, sh perele piisava sissetuleku tagamiseks, et katta ära suure pere kõigi liikmete vajadused ja vähendada lasterikka pere vaesusriski, mitte üksnes lasterikka pere laste kulutuste katmiseks (selleks on mõeldud lapsetoetus), on Tallinna Ringkonnakohus 11. veebruari 2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-20735 punktis 12.4 leidnud, et üldjuhul on põhjendatud jagada lasterikka pere toetus võrdselt kõigi toetust saava vanema pereliikmete vahel. Näiteks kui elatist saama õigustatud lapse vanem kasvatab kolme last (isegi juhul kui vaid kaks last on ühised lahuselava vanemaga), siis tuleb lasterikka pere toetus 300 eurot jagada võrdselt vanema ja tema kolme lapse vahel (300 jagada 4-ga) ning selle tulemusel saab laste vajadused lasterikka pere toetuse arvel lugeda kaetuks 75 eurot ulatuses.
Alates 1. jaanuarist 2023 kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust.
4. Kui aastaid tagasi mõisteti elatis välja summas 292 eurot kuus, siis kas see summa jääb alates 2022. aastast samaks?
Jah, kui kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatise miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Kui aga kohtulahend ei sidunud 292-eurost elatist elatise miinimummäära või töötasu alammääraga kuus, siis ei ole elatis välja mõistetud muutuva suurusena, vaid fikseeritud summana. Sellisel juhul tuleb lähtuda esimeses vastuses viidatud 243 eurost. Küll aga märgime, et tavapäraselt on täpselt 292-eurone elatis seotud siiski elatise miinimummäära või töötasu alammääraga, millisel juhul jääb elatise suurus alates 2022. aastast samaks ehk summas 292 eurot.
5. Kui ma ei veeda lapsega ühtegi päeva kuus koos ning maksan elatist suulise kokkuleppe alusel 292 eurot kuus, kuid selles osas pole olemas jõustunud kohtulahendit, siis kui palju pean alates 2022. aastast elatist maksma?
Võite elatist samas summas edasi tasuda kokkuleppe alusel, kuid kohustust selleks seadusest ei tulene. Mõistlik on suulised kokkulepped üles öelda nagu on kirjeldatud 8. punkti all. Notariaalse kokkuleppe või jõustunud kohtulahendi puudumisel tuleb arvestada taaskord elatise baassummaga 200 euroga, millele lisandub juba eelnevalt viidatud 3% eelneva kalendriaasta keskmisest töötasust, käesoleval juhul 2020. a Eesti keskmisest brutokuupalgast, st 43 eurot (3% 1448 eurost). Kui lapsetoetus 60 eurot laekub lapsega kooselava vanema pangakontole, siis tuleb sellest maha arvutada pool ehk 30 eurot ning elatise suurus on sellisel juhul 213 eurot (200+43-30).
6. Laps on minuga kuus keskmiselt 6 ööd, maksan lapse eest 320 eurot, netosissetulek on 1600 eurot. Kui palju pean 2022. aastast elatist maksma?
Küsimusest eeldame, et elatist makstakse suulise kokkuleppe alusel. Võtame arvesse elatise baassumma, Eesti keskmise brutokuupalga ja lapsetoetuse laekumise lapsega kooselava vanema pangakontole ning saame elatise summaks taaskord 213 eurot kuus. Kui laps viibib koos kohustatud vanemaga aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleva näite puhul veedab laps lahuselava vanemaga koos vähem kui 7 ööpäeva kuus ning sellisel juhul ei ole elatise summa vähendamine õigustatud, kuna kehtib eeldus, et sellisel juhul on last peamiselt kasvatava vanema koormus teise vanemaga võrreldes märkimisväärselt suurem. Seega tuleb lähtuda elatise summast 213 eurost alates 2022. aastast.
7. Laps on minuga kuus vähemalt 7 ööpäeva, maksan lapse eest 320 eurot, netosissetulek on 1600 eurot. Kui palju pean 2022. aastast elatist maksma?
Eeldame taaskord, et elatise maksmises on kokku lepitud suuliselt. Võtame arvesse elatise baassumma, Eesti keskmise brutokuupalga ja lapsetoetuse laekumise ning saame elatise summaks taaskord 213 eurot kuus. Mäletame esimesest küsimusest, et kohustatud vanema sissetuleku suurus mängib rolli vaid siis, kui vanemad kokkuleppel või kohus otsustab baassummale lisatava protsendi arvestada kohustatud vanema tegelikust sissetulekust lähtudes, mitte keskmisest brutokuupalgast. Seega lähtume 213 eurost. Kui kohustatud vanem veedab lapsega koos kuus vähemalt 7 ööpäeva, on arvutuskäik järgmine: (7 päeva*100)/15 päeva=46,67%, mille võrra tuleb elatist vähendada. Seega on elatis kuus 213-46,67%=113,60 eurot.
Kui kellelegi jääb selgusetuks, kust tuleb 15 ööpäeva, siis see on vanema kohustatud aeg lapsega ühes kuus ning see number on välja toodud ka elatiskalkulaatoris jagatud elukoha näites, avades kogu arvutuskäigu. Elatiskalkulaator arvestab lahuselava vanema tegeliku lapsega koosveedetud aja proportsiooniga. Meieni on jõudnud info, et seletuskirja arvutuskäigus on viga ning sellest lähtudes, ei jõuaks 50% puhul elatise summa kunagi nulli.
8. Mul on teise vanemaga notariaalne kokkulepe elatise tasumiseks summas 250 eurot kuus. Kuidas saaksin uue määra järgi elatist tasuda?
Erinevalt kohtulahenditest ei kohaldu rakendussäte notariaalsetes ja muudes kohtuvälistes elatise tasumise kokkulepetes määratud elatise summadele automaatselt. Kui vanemad on notariaalselt elatise summas kokku leppinud, saab seda lepingut muuta samuti kokkuleppel. Kui üks pool muutmisega nõus ei ole, siis on võimalik leping üles öelda võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 kohaselt ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Alles siis, kui notariaalse lepingu ülesütlemine on jõustunud, saab elatist maksta 2022. aasta seadusemuudatuste kohaselt.
Kui vajad abi elatise väljamõistmisel, selle vähendamisel või suurendamisel, siis aitab sind RAND Õigusbüroo.