Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.
TsMS § 102 lg 3 sätestab, et Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohaselt hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot.
Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 punktile 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta (PKS § 67 lg 1). Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (PKS § 67 lg 3). Selgitame, et PKS § 67 lg 3 piirab kohtu määratava leppimisaja maksimaalse kestuse, st kohtul ei ole kohustust määrata niigi pikka aega, aga pikemat aega ei võimalda seadus määrata. Samuti ei näe PKS ette võimalust määrata korduv leppimisaeg, niisugust võimalust pole enam ka ringkonnakohtul, kui maakohus on juba korra määranud maksimaalselt lubatava leppimisaja
PKS § 67 lg 2 kohta selgitame, et sätestatud kaheaastane lahuselu ei ole eeltingimuseks, et abielu lahutada, vaid kaheaastase lahuselu korral eeldatakse, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kui abikaasad ei ole elanud kaks aastat eraldi, siis on olenemata sellest võimalik abielu lahutada ühe poole avalduse alusel, kui kohus tuvastab, et abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu taastavad. PKS § 67 lg-s 2 sätestatud kaheaastane lahuselu abielusuhete lõppemise eeldusena omab tähendust tõendamise kontekstis. Antud eelduse esinemisel pöördub tõendamise koormus abielu lahutamise vaidluses kostjale ning hageja ei pea täiendavalt PKS § 67 lg 1 alusel tõendama, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
TsMS § 346 lg 2 kohaselt kohustab abieluasjas maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.
TsMS § 357 kohaselt peatab kohus abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu (TsMS § 357 lg 1). Kui menetlus peatatakse TsMS § 357 lõikes 1 nimetatud alusel, juhib kohus poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt (TsMS § 357 lg 2). Menetluse võib TsMS § 357 lõikes 1 nimetatud põhjusel peatada ühe korra kuni kuueks kuuks (TsMS § 357 lg 3).
Lahutaval abikaasal on võimalik esitada kohtule avaldus varem kantud perekonnanime taastamiseks nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel. NS § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama sätte lg 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla 1) lahutava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama