Kuidas ja milliseid testamente teha saab?

Seadusjärgse pärimise korral on esimese järjekorra pärijad pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed ning laste surma puhul laste lapsed oma vanema osa ulatuses, ja pärandaja abikaasa. Kui pärandajal ei ole alanejaid sugulasi, ei lapsi ega lapselapsi, siis pärivad teise järjekorra sugulased ehk pärandaja vanemad ja kui vanemad on surnud, siis nende alanejad sugulased. Samuti on pärijaks teise järjekorra pärijate kõrval pärandaja abikaasa.

Testament tuleks kindlasti teha, kui soovitakse kedagi seadusjärgsetest pärijatest välistada (näiteks on pärandajal kaks last, kes päriksid võrdsetes osades, kuid testamendiga saab jätta kogu päranduse vaid ühele lapsele). Samuti tuleks testament teha siis, kui pärandit soovitakse jätta inimesele, kes seadusjärgsete pärijate ringi ei kuulu.

Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Veelgi enam, testament on eriline ühepoolne tehing, sest jõusse jääb vaid ajaliselt viimasena väljendatud tahe. Pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 2 kohaselt peab isik testamendi tegema isiklikult. Seega ei saa näiteks eestkostja esindada eestkostetavat testamendi tegemisel.

Oma vormilt võivad testamendid olla notariaalsed või kodused. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Seega on koduse testamendi eeldus kirjalik vorminõue, st et pärandaja on testamendi oma käega allkirjastanud. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Seega tuleb testaatoril kodune testament iga kuue kuu järel uuesti kirjutada.

Koduse testamendi saab testamendi tegija teha tasuta ning ei lisandu notari tasu. See-eest on notariaalset testamenti keerulisem, kui mitte sisuliselt võimatu, hiljem kohtus vaidlustada.

Notariaalselt tõestatud testament (PärS § 21)

Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Tõestamisel annab notar testamendi tegijale õigusalast nõu, selgitab välja tema tahte ja sõnastab selle korrektselt. Seetõttu on notariaalset testamenti raske kohtus vaidlustada. Notari juures tehtud testamendi kehtivusaeg on piiramatu, kuid see ei välista, et asjaolud võiksid muutuda ning inimene ümber ei saaks otsustada. Testamendi tõestamine maksab 32,55 eurot, millele lisandub käibemaks. Abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine maksab 41,50 eurot, millele lisandub käibemaks.

Notari hoiule antud testament (PärS § 22)

Testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament. Notar koostab testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. Notari selgituskohustus siinkohal ei ole täielik, sest notar ei ole teadlik testamendi sisust, sh notar ei tea, millistele kitsaskohtadele testaatori tähelepanu suunata. Testaator võib notari hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. Testamendi hoiule andmise tasu on sama suur kui testamendi notariaalsel vormistamisel ehk 32,55 eurot, millele lisandub käibemaks.

Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (PärS § 23)

Testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise (18-aastase) tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Erinevalt omakäelisest testamendist, mille testaator peab PärS § 24 lg 1 kohaselt kirjutama algusest lõpuni oma käega, ei pea testaator tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamenti algusest lõpuni oma käega koostama. Testaator võib kasutada trükitud teksti või lasta teksti koostada kellelgi teisel, sh ühel tunnistajatest. Küll aga peab testaator PärS § 23 lg-st 1 tulenevalt märkima testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Kui kuupäeva on märkinud keegi teine, kuupäev on märgitud loetamatult või on testamendil vastuoluliselt mitu kuupäeva, on PärS § 23 lg-st tulenevat kuupäeva märkimise nõuet rikutud. See aga ei tähenda, et testament oleks tühine. Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament, millele ei ole kuupäeva ega aastat märgitud, on tühine vaid juhul, kui selle tegemise aega ei ole võimalik ka muul viisil tuvastada. On ebatõenäoline, et tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendi tegemise aega ei saaks tuvastada, sest tunnistajad saavad anda selle kohta ütlusi (Riigikohtu 02.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110).

Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Tunnistajate teavitamise eesmärk on see, et tunnistajad saaksid aru ja teaksid kinnitada, et testaator kirjutab alla oma testamendile ja et ta on seejuures teo- ja otsustusvõimeline. Kui testaator ei teata tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ja tegemist on testaatori viimse tahte avaldusega, on tegemist vorminõude rikkumisega, mille tõttu on testament tühine (Riigikohtu 06.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-05).

Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Testamenti tuleks hoida viisil, mis võimaldaks selle pärast testamendi tegija surma kiiresti üles leida.

Omakäeliselt kirjutatud testament (PärS § 24)

Testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kui testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ei ole võimalik ka muul viisil tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine ehk selle testamendi alusel pärimist ei toimu. Tegemist on testamendi liigiga, mille kohta esineb ka aina rohkem kohtuvaidlusi, kuna vaidlustatakse testamendi ning pärandaja viimase tahte tõesust. Omakäelise testamendi asukohast võiks testaator lähedastele teada anda, kuna vastasel juhul võib testamendi olemasolu jääda teadmatuks. Testamendi võib näiteks kellegi kätte hoiule anda. Koduse testamendi võib registreerida ka pärimisregistris, kuid see ei ole kohustuslik.

Kui soovite abi testamendi koostamisel või selle vaidlustamisel, siis on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.