Lähenemiskeeld on varasemalt saanud kajastamist meie artiklis „Lähenemiskeelu taotlemine tsiviilkohtumenetluses“. Käesolev artikkel vaatleb lühidalt praktikat tsiviilõigusliku lähenemiskeelu asjades.
Lähenemiskeeld maakohtus
Harju Maakohtu 22. detsembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-9981
Avalduse kohaselt taotles kannatanu lähenemiskeeldu oma endise abikaasa vastu. Abielu lahutati 4 aastat varem ja isikud elasid eraldi. Endine abikaasa, kes tarvitas pidevalt alkoholi, ahistas, ähvardas ja sõimas kannatanut ning käitus tema suhtes vägivaldselt. Endine abikaasa lubas kannatanu auto või maja põlema panna ja kannatanu maha lüüa. Endine abikaasa helistas kannatanule sageli töö ajal kui ka pärast tööd ning käitus kannatanu suhtes kontrollivalt. Viimase sündmuse kohaselt tuli endine abikaasa kannatanu elukohta ja tegi kannatanu elukaaslase suunas noaga ähvardavaid liigutusi. Samuti kasutas endine abikaasa kannatanu ja tema elukaaslase suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Endine abikaasa ähvardas neid ka labidaga. Pärast juhtunut ei tundnud kannatanu ennast enam kodus turvaliselt. Politseile esitatud avaldus jäi tulemuseta.
Endine elukaaslane avaldusele ei vastanud.
Kohus keelas rikkujal läheneda kannatanule lähemale kui 50 meetrit 3 aasta jooksul.
Harju Maakohtu 6. märtsi 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-1212
Avalduse kohaselt lõppes poolte kooselu 7 aastat varem. Poolte suhtest sündis laps, kes elab kannatanuga. Endine elukaaslane oli kannatanu suhtes agressiivselt meelestatud. Vaatamata suhete lõppemisele, püüdis endine elukaaslane sekkuda kannatanu eraellu. Endine elukaaslane dikteeris, mis moodi peab kannatanu temaga suhtlema ja millal telefonikõnedele vastamata. Endine elukaaslane tekitas kannatanule ka varalist kahju. Endine elukaaslane helistas kannatanule, siis kui viimane oli tööl. Ühel korral tegeles kannatanu kliendiga ja vastas endisele elukaaslasele, et ei saa hetkel rääkida ja helistab talle tagasi. Mõne aja pärast tuli endine elukaaslane kannatanu töökohta ja ründas teda selja tagant. Endine elukaaslane nõudis, et kannatanu peab talle vastama kohe, kui talle helistatakse. Kannatanu kahtlustas endist elukaaslast oma sõiduki rehvi purustamises metallvardaga. Endine elukaaslane ähvardas korduvalt ka kannatanu vanemaid. Kannatanu elas hirmus, kuna endise elukaaslane käitumine oli ettearvamatu.
Endine elukaaslane avaldusele ei vastanud.
Kohus keelas rikkujal läheneda kannatanule lähemale kui 4 meetrit 3 aasta jooksul.
Harju Maakohtu 19. veebruari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9739
Avalduse kohaselt sündis kannatanu ja laste isa abielust kaks last. Laste isa muutus kannatanu suhtes agressiivseks alates kannatanu poolt elatisnõude kohtule esitamist. Laste isa suhtleb kannatanuga ebatsensuursete sõnadega, ajab lapsed hüsteeriasse ja on kannatanu suhtes agressiivne. Laste isa karjub telefonis, terroriseerib kannatanut sõnumitega lubades ta ära tappa või teha invaliidiks. Laste isa jälitab kannatanut ja lapsi ning ootab neid kannatanu elukoha juures. Kannatanu kartis enda elu pärast. Laste isa on tekitanud kannatanule kehalisi vigastusi ja kasutanud vaimset vägivalda. Kannatanu on korduvalt pöördunud politseisse.
Laste isa vaidles avaldusele vastu. Kannatanu ei luba lastega kohtuda ning lapsi ei ole võimalik näha.
Kohus keelas rikkujal kannatanule läheneda äratundmiskaugusele, s.o lähemale kui 50 meetrit 2 aasta jooksul, välja arvatud laste sünnipäevad ja lastega seotud üritused. Laste sünnipäevadel ja lastega seotud üritustel kehtib lähenemiskeeld 3 meetrit. Lähenemiskeeld ei kehti laste üleandmise ajal isaga suhtlemiseks. Kohus keelas rikkujal kannatanule sõnumite ja kirjade saatmise 2 aasta kestel. Kohus asus seisukohale, et laste isa käitumine võib kujutada reaalset ohtu kannatanu elule ning tervisele. Laste isa on kannatanut kirjavahetuses ähvardanud, et temast saab invaliid või laip. Laste isa käitumist ei tule mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus. Laste isa luuramised, ähvardamised ning solvamised leiavad aset kannatanu elukohas või selle lähedal. Tegemist ei ole ühekordse juhtumiga. Laste isa on käinud ka kannatanu töökoha läheduses. Vaatamata kannatanu suhtes seatud lähenemiskeelule peab olema tagatud laste isa ja laste suhtlus.
Harju Maakohtu 26. septembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-11508
Avalduse kohaselt palus kannatanu kohaldada liikumispiirangut ning keelata puudutatud isikutel viibida kannatanule kuuluvad kinnisasjal. Puudutatud isik I oli kannatanu õetütre poeg, kes sisenes korduvalt öösiti akna kaudu kannatanu elamusse. Puudutatud isik I ööbis korduvalt ilma loata kannatanu kinnistul, sh elamu keldris ja sauna eesruumis. Samuti avas ja lukustas ta omavoliliselt uksi ja hiilis salaja elamus ringi. Puudutatud isik I elas vahepeal viis nädalat ilma kannatanu nõusolekuta tema elamus. Kannatanu kinnisasjal elab ka kannatanu 96-aastane ema, kes toitis puudutatud isikut I, kuid kommunaalkulud tuli kanda kannatanul. Kannatanu kodu- ja töörahu oli häiritud. Puudutatud isik I on kannatanult raha välja petnud. Puudutatud isik I ähvardas kannatanu maamaja põlema kanna. Puudutatud isik II ähvardas kannatanu kolju lõhki lüüa.
Puudutatud isikud tunnistasid osaliselt oma rikkumisi, kuid nende hinnangul ei olnud lähenemiskeeld vajalik.
Kohus jättis liikumispiirangu kohaldamata. Kannatanu ema on puudutatud isiku I vanavanaema ja puudutatud isiku II vanaema. Kannatanul on küll õigus kodu puutumatusele, kuid temaga elab ka ema, kellel on õigus suhelda sugulastega. Kannatanu ema ei käi oma vanusest ja tervislikust seisundist tulenevalt maja ümbrusest kaugemal. Tuleb arvestada, et puudutatud isikud käisid kannatanu ema loal elamus. Kannatanu väited varguste kohta on tõendamata. Asjas ei ole tuvastatud kestvat ja reaalset ohtu. Puudutatud isik I ei ole olnud vägivaldne. Puudutatud isiku II käitumine ei kujuta ohtu kannatanu elule ning tervisele. Viidatud ähvardus oli ühekordne. Ähvardust ei saa pidada reaalseks, kuna kannatanu ei ole tõendanud, et puudutatud isik II oleks vägivaldne.
Lähenemiskeeld ringkonnakohtus
Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-2906
Avalduse esitamise ajal olid kannatanu ja lapse isa abielus. Abielust oli sündinud laps. Pärast abieluliste suhete lõppu jätkasid abikaasad mõnda aega kooselu. Lapse isa suhtes algatati kriminaalmenetlus kahe vägivalla episoodi tõttu. Teise episoodi kohaselt tungis lapse isa kannatanule kallale, tekitades kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Lapse isa võttis ära kannatanu telefoni, mistõttu ei saanud kannatanu kellelegi helistada. Järgmisel hommikul lubas lapse isa kannatanul koos lapsega majast lahkuda. Kannatanu pöördus EMO-sse, kus tehti kindlaks kehavigastused. Kannatanu märkas, et lapse isa oli talle haiglasse järgnenud. Lapse isa ei olnud nõus lahkuma ning välja kutsuti turvameeskond. Kannatanu kolis lapsega eraldi elama. Kannatanu kartis, et lapse isa jätkab kannatanu jälitamist ning paneb võimalusel toime uue vägivallateo.
Lapse isa vaidles avaldusele vastu. Kannatanu ei ole tõendanud, et lapse isa on kannatanu eraelu puutumatust või tema teisi isikuõigusi süstemaatiliselt rikkunud.
Maakohus keelas rikkujal läheneda kannatanule lähemale kui 20 meetrit 1 aasta jooksul, välja arvatud poolte ühise lapsega seotud avalikel üritustel.
Ringkonnakohus tühistas maakohtu lahendi ja jättis kannatanu avalduse rahuldamata. Kohus tuvastas, et lapse isa oli kannatanu suhtes toime pannud kaks vägivalla episoodi, mille suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati otstarbekuse kaalutlusel. Pärast teist episoodi ei pannud lapse isa toime uut vägivallategu ega ähvardanud sellega. Seega ei ole tuvastatud, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või et lapse isa on kahju õigusvastase tekitamisega ähvardanud. Lapse isa vägivaldsus leidis aset abikaasade suhte purunemise perioodil lühikesel ajavahemikul, kui abikaasad elasid koos. Käesoleval ajal elavad nad eraldi. Kannatanu ei ole esile toonud, et peale eraldi elama asumist, oleks lapse isa tema elukohta ilmunud, teda rünnanud või jälitanud. Lisaks piirab lähenemiskeeld ebaproportsionaalselt lapse isa õigust viibida kohtuasjade arutamise juures, mis on kannatanuga pooleli seoses ühise lapsega. Samuti raskendab lähenemiskeeld regulaarset suhtlemise korraldamist lapsega. Subjektiivne asjaolu, et kannatanu tunneb hirmu ja on häiritud lapse isa lähemalolekust kui 20 meetrit, ei anna alust lähenemiskeelu kohaldamiseks.
Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-55708
Avalduse kohaselt ostsid kannatanud rikkujalt koera. Rikkuja hakkas kannatanute ja oma sõpradele-sugulastele saatma kirju väitega, et koer on saadud ebaseaduslikul teel. Rikkuja on koerte näitustel kohal, ründab ning ahistab kannatanuid ja koera. Rikkumisi on olnud nii näitustel kui sotsiaalmeedias.
Rikkuja vaidles avaldusele vastu. Rikkuja nõustus seoses raske majandusliku ja isikliku olukorraga müüma koera kannatanutele, kuid soovis, et ta saaks ka edaspidi koeraga suhelda. Rikkuja on esitanud müügilepingust taganemise avalduse, mida kannatanud ei ole aktsepteerinud.
Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Asjas ei ole tõendatud, et kannatanute isiklikke õigusi oleks rikutud tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamisega. Kannatanute eluruumi või isiklikku ellu ei ole tungitud. Kannatanutele ei ole tekitatud materiaalset kahju. Avalikel üritustel toimunud konfliktid ei ole ületanud tavapärast inimeste vahelist konflikti. Ebasobiv käitumine on eetika ja hoiakute küsimus, mitte olukord, mis saaks olla aluseks lähenemiskeelu kohaldamisele. Rikkuja pöördumised olid ajendatud sellest, et ta soovis koera müügilepingust vabaneda. Pöördumised olid esitatud õigusteenuse osutaja vahendusel ja see on tavapärane inimeste vaheline suhtlemine, kellel on tekkinud konflikt õiguslikult pinnalt.
Ringkonnakohus jättis maakohtu lahendi muutmata. Tegemist on tavapärase inimeste vahelise suhtlemisega, kellel on tekkinud erimeelsused õiguslikul pinnal.
Tartu Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-5963
Avalduse kohaselt pussitas kannatanu endine elukaaslane kannatanut kaks korda kaela piirkonda 10 cm tera pikkuse kööginoaga. Endine elukaaslane üritas kannatanuga Facebooki Messengeri ja sms-ide kaudu kontakti saada, ähvardas kannatanut maha lüüa. Tuli kannatanu korteri ukse taha, viskas kiviga vastu ust ning peksis jalaga. Helistas kannatanule ja küsis, miks kannatanu auto maja ees polnud, kuna tahtis autot põlema panna. Käis kannatanu trepikojas, määris seal seinu ja aknaid, kirjutas naabri uksele „Ime võmpa naaber“. Helistas kannatanu töötajale ja palus kannatanule edasi öelda, et „lõikab kannatanu pimesoole välja ning topib puulehed asemele“. Kannatanule on saadetud Facebookis erinevaid häiriva sisuga pilte ja kommentaare, samuti ähvardavaid kirju. Tegemist oli ilmselt kannatanu endise elukaaslasega.
Endine elukaaslane vaidles avaldusele vastu. Kannatanu võtab ise ühendust, ähvardused olid paljasõnalised, osaliselt etteheidetavaid tegusid ei tunnistanud.
Maakohus keelas rikkujal läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) lähemale kui 10 m; läheneda kannatanu elukohale lähemale kui 50 m; suhelda kannatanuga vahetult või võtta temaga ühendust sidevahendite (sh e-post, telefon, interneti suhtluskeskkonnad) kaudu. Lähenemiskeeld seati 1 aastaks. Kohus tuvastas, et kannatanu endine elukaaslane on kriminaalasjas süüdi tunnistatud selles, et ta lõi kannatanut tahtlikult ühe korra kööginoaga kaelapiirkonda. Lisaks on endine elukaaslane pidevalt rikkunud ja rikub siiani kannatanu eraelu puutumatust ning on kahjustanud kannatanuga seotud vara.
Ringkonnakohus jättis maakohtu lahendi muutmata. Kannatanu endise elukaaslase käitumine on selline, mida kannatanu ei ole kohustatud inimeste vahelises kooselus taluma. Seda ka siis, kui tegemist on endiste elukaaslastega.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.