Soojemate ilmade algusega imbub tihtipeale koos suvekuumusega kortermaja aknast või rõdult tuppa ka naabrite suitsuhais. Vanemad kortermajad on ehitatud sundventilatsioonita ja konditsioneerideta, seega toimub korteri õhutamine akna või rõduukse avamisega. Tavaliselt saab suuremas kortermajas juba 10 minutit hiljem tunda kirbet tubakahaisu tuppa imbumas. Tegemist on muinasjutulise nokk kinni saba lahti olukorraga. Paned akna kinni ja riskid ülekuumenemisega toas, teed akna lahti ja riskid passiivse suitsetamisega. Selliseid riske pole olemasolevas kohtupraktikas väga hinnatud.
30. aprillil 2015 tegi Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-4888, milles keeldus menetlusse võtmast korteriomaniku hagi, kes oli kohtusse pöördunud selleks, et kaitsta ennast alumise naabri suitsuhaisu eest. Hageja tugines sellele, et tubakasuits on tervisele kahjulik, samuti on selle lõhn ebameeldiv ja häirib igapäevaelu. Hageja leidis, et kostja tegevus oli õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 punktide 2 ja 4 mõttes. Lisaks leidis hageja, et kostja rikub oma tegevusega hageja valdust asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 mõttes. Hageja nõudis, et kostjat kohustataks lõpetama suitsetamine korteris.
Millega kohus menetlusse võtmisest keeldumist põhjendas?
Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 punktile 2, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Sisuliselt leidis kohus, et hagejal kui kortermaja elanikul ei ole õigust, mida riik peaks kaitsma.
Siinkohal võime nimetada kaks õigust, mis igal inimesel on põhiseadusest (PS) tulenevalt olemas. Nimelt sätestab PS § 28, et igaühel on õigus tervise kaitsele ning § 32, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.
On üldteada, et passiivne suitsetamine on ohtlik lastele, rasedatele, imetavatele naistele, vanuritele, südamehaigetele ja hingamisprobleemidega inimestele. Tervise Arengu Instituut on 16. oktoobril 2020 artiklis “Oma koju passiivse suitsetamise lõksu jäänud inimeste olukorda info jagamisega ei lahenda” selgitanud, et ka lühiajaline tubakasuitsus viibimine võib põhjustada allergilisi vaevusi, iiveldust, peavalu ja astmahoogusid. Kui inimene tunneb suitsu lõhna, on ta juba passiivne suitsetaja, sest hingab sisse samu kahjulikke aineid, mida suitsetajagi. 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu ja selle peenosakesed ladestuvad kergesti riietele, mööblile ja vaipadele, kus need mõjutavad tervist veel päevi ja nädalaid.
Samuti on üldteada, et hooletust suitsetamisest saab iga-aastaselt alguse mitmeid põlenguid, mille tagajärjel võivad saada kahjustada ka naaberkorterid. Seega riskib hooletu suitsetaja alati mitte ainult enda korteri kahjustamisega, vaid ka naaberkorterite kahjustamisega. Ometi peaksid nende omandid olema võrdselt kaitstud, mitte võrdselt ohustatud.
Valga kohtumaja heitis viidatud kohtulahendis hagejale ette ka seda, et hageja oleks pidanud hagi esitama mõlema korteriomaniku kui ühisomanike vastu või siis korteri valdaja vastu. Lisaks heitis kohus hagejale ette, et kui hageja tegi korteris kapitaalremonti, siis tegelikult oleks hageja saanud ise renoveerimise käigus ennetada suitsuhaisuga tekkivat probleemi.
Kohus analüüsis hageja nõuet VÕS § 1045 lg 1 punktide 2 ja 4 alusel, mis sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (punkt 2) või kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (punkt 4). Kohus heitis hagejale ette, et hageja ei selgitanud, kas ja milline tervisekahjustus on hagejal kostja tegevuse tõttu tekkinud. Hageja küll märkis, et tubakasuits on tervisele kahjulik (mida saab lugeda üldteada olevaks asjaoluks), kuid tubakasuitsu sissehingamisest temal tekkinud konkreetsele tervisekahjustusele hageja ei viidanud. Samuti selgitas kohus, et kuna hageja on ise samuti suitsetaja, siis on kostja poolt suitsetatud tubaka suitsu sissehingamisest põhjustatud tervisekahjustust äärmiselt raske kui mitte võimatu kindlaks teha. Samuti leidis kohus, et hageja ei ole sõnagagi selgitanud, millist hageja isiklikku õigust on kostja oma tegevusega rikkunud.
VÕS § 1045 lg 1 punktide 2 ja 4 tõlgendamise osas ei saa kohtule tõepoolest etteheiteid teha, kuna viidatud sätete kohaldamisalad on väga kitsad. VÕS § 1045 lg 1 p 2 näeb ette tervisekahjustuse tekkimist, mitte tõenäosust, et see tulevikus võib tekkida, mis on passiivse suitsetamise puhul pigem tõenäoline. VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes on kannatanu isiklikud õigused VÕS § 1046 lg-s 1 loetletu, st isiku au, isiku õigus oma nimele või kujutisele ning eraelu puutumatus. Tegemist ei ole õigustega, mis vajaksid kaitset naabri suitsuhaisu eest.
Küll aga võib meie hinnangul argumenteerida, et naabri suitsuhais võiks rikkuda kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kuigi isikule jääb alles suitsuhaisuga rõduga või korteri omandiõigus ja õigus korterit ja rõdu vallata, siis tegelikkuses on näiteks suitsuhaisuga rõdu kasutamine takistatud. Kui isik ei taha oma tervist kahjustada ja olla passiivne suitsetaja, siis ta lihtsalt ei viibi oma rõdul, kui naaber samal ajal suitsetab. Reaalsuses võib esineda olukord, kus isik isegi ei lähe ilusal suvepäeval oma rõdule, kuna naabri suitsuhais imbub sinna näiteks iga poole tunni tagant. Sellisel juhul on tegelikkuses takistatud isiku õigus oma rõdu kasutada ja vallata.
AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Sätte eesmärk on tagada omandiõiguse terviklik kaitse. Omandiõiguse rikkumiseks AÕS § 89 tähenduses tuleb seega pidada mis tahes tegu või olukorda, mis toob kaasa sekkumise AÕS §-s 68 nimetatud omaniku õigustesse ning piirab omaniku võimalust teostada talle kuuluva asja üle täielikku õiguslikku võimu. Kui VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja seeläbi VÕS § 1043 on suunatud omandiõiguse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisele, siis AÕS §-st 89 tulenev nõue on suunatud omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele ning omanikul kahju tekkimine ega selle suurus ei ole olulised.
AÕS §-ga 89 on seotud AÕS § 143. AÕS § 143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Seega suitsuhais võiks põhimõtteliselt kuuluda AÕS § 143 lg 1 kohaldamisalasse.
Naabritevaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv. Seetõttu on kinnisasja omanik kohustatud taluma mõjutusi, mis ei kahjusta tema kinnisasja kasutamist oluliselt ning AÕS §-de 89 ja 143 alusel saab nõuda selliste mõjutuste kõrvaldamist ja edasisest mõjutamisest hoidumist, mille puhul on tegemist oluliste mõjutustega.
AÕS § 143 lg 1 alusel suitsuhaisu olulisust kinnisasja kasutamise kahjustamise mõttes ei ole kohtud meile teadaolevalt hinnanud. Kui korteriomanik väljub igal korral rõdult, ruumist või lausa korterist, kuhu immitseb tubakahais, sest ta ei taha oma tervist kahjustada, siis saab meie hinnangul öelda, et mittesuitsetava korteriomaniku õigus oma kinnisasja terviklikult kasutada on väga oluliselt kahjustatud.
Lisaks AÕS §-dele 89 ja 143 leiab veel eraldi sätte korteriomanike õiguste kaitseks korteriomandi- ja korteriühistuseadusest (KrtS). Nimelt sätestab KrtS § 31 lg 1 p 1, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna paljud vanemate kortermajade rõdud on tegelikkuses korteriomanike ühisomandis, siis kohaldub nende suhtes ka AÕS § 72, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Selle sätte alusel on võimalik tugineda ka hooletust suitsetamisest tekkivatele võimalikele tagajärgedele.
Viidatud Valga kohtumaja lahendis rõhus kohus ka sellele, et VÕS § 1055 lg 2 järgi ei ole õigust nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Kohus, asetades end mõistliku kõrvalseisja rolli, leidis, et inimestevahelises kooselus ning eriti korterelamu korterinaabrite puhul tuleb taluda ka sellist käitumist, mis ei ole alati meeldiv, kuid pole siiski seadusevastane – nt suitsetamine. Kohus tuvastas, et kostja on täisealine isik, seega on tal õigus suitsetada. Tubakaseaduse (TubS) § 29 sätestab kohad, kus on suitsetamine keelatud ning TubS § 29 lg 1 p 19 kohaselt on selliseks kohaks korterelamu koridor, trepikoda ja korterelamu muu üldkasutatav ruum. Hageja aga heidab kostjale ette suitsetamist kostja enda korteris. TubS §-s 29 ei ole suitsetamiseks keelatud kohana märgitud korteriomandi reaalosa. Eeltoodust järeldub, et korteris sees on lubatud suitsetada.
Eelnev ei välista meie hinnangul sellegipoolest nõude esitamist AÕS § 143 alusel. Nõude sisu ei ole seejuures keelata naabril suitsetamine, vaid nõude sisuks on keelata naabril oma suitsuhaisu levitamine teise isiku korterisse või rõdule. Samuti on võimalik ühiskasutuses olevate rõdude osas võtta korteriomanike üldkoosolekul vastu otsus, et ühisomandisse kuuluvatel rõdudel suitsetamine on keelatud.
Talumiskohustuse sisu saab kindlaks teha lähtudes näiteks teistest õigusnormidest või mõistlikkuse põhimõttest. Näiteks sätestab rahvatervise seaduse (RTerS) § 4 p 1, et inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu. Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 3 lg 1 p 5 sätestab, et isik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.
Lisaks leidis Valga kohtumaja, et tubakasuitsu tungimine hageja eluruumi ei ole valduse rikkumine AÕS § 44 kohaselt. Seejuures leidis kohus, et PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatusega on kaetud ka see, mida keegi teeb oma kodus, s.h kas ta suitsetab oma kodus või mitte. Kohus leidis, et inimestevahelises kooselus (nt korterelamu korterinaabrid), peab paratamatult arvestama teistega ning taluma teatud ebameeldivusi. Hakates keelama oma kodus suitsetamist, võib üks korterinaaber järgmisena hakata esitama teise korterinaabri vastu nõudeid ka nt mitte praadida teatuid toiduaineid, kuna paha lõhn tungib naabri korterisse või keelata korterites väikelastega elamine, kuna nende kisa häirib teiste naabrite elu.
Samuti leidis kohus, et oma korteris suitsetamine jääb omandi tavakasutuse piiridesse ning sellest tekkivad mõjud teistele korteriomanikele kuuluvad talumiskohustuse sisse (kehtiv KrtS § 31 lg 1 p 1). Seejuures nõustus kohus, et korterisse tungiv tubakasuitsu hais ei ole meeldiv ning tubakasuits on isegi tervist kahjustav, kuid see jääb siiski talumiskohustuse piiridesse.
Samuti on Harju Maakohus 05. mai 2008 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-07-39069 leidnud kasutuskorda kindlaks määrates, et ei ole põhjust sekkuda teise isiku kasutuses olevas toas toimuvasse ja suitsetamist saab keelata kasutuskorras vaid ühiskasutuses olevate ruumide osas.
Märgime, et tegemist on esimese astme kohtulahenditega ning meie viidatud paragrahvidega on võimalik argumenteerida asjaolu, et korteriomaniku sunnitud olukord, kus ta peab taluma passiivset suitsetamist ja seeläbi enda tervise kahjustamist ei saa mõistliku inimese arusaamast olla miski, mida korteriomanik peaks taluma. Vastasel juhul on suitsetajast korteriomaniku õigused seatud kõrgemale mittesuitsetajast korteriomaniku õigustest. See tähendab, et suitsetaja õigus suitsetada kaalub üles mittesuitsetava isiku õiguse tervisele ja omandile.
Küll aga on meie artiklis tegemist lihtsalt õigusliku argumentatsiooniga ning kehtivas kohtupraktikas ei ole meile teadaolevalt olemas lahendit, milles oleks tuvastatud keeld kortermaja rõdul suitsetada, keelatud suitsetamisest tulenevate negatiivsete mõjutuste levitamine naabri kinnisasjale vms.
Meie hinnangul oleks hagi rahuldamise tõenäosus seda suurem, mida rohkem korteriomanikke ühe naabri vastu kohtusse läheb. Mõistliku inimese vaatenurgast on raske aru saada, miks peab näiteks 10 korteriomanikku oma korteriomandi piires taluma ühe inimese suitsuhaisu. Tegemist ei ole lihtsalt teisest korteriomandist kostuva müraga, vaid tegemist on mõjutusega, mille kahjulikkus tervisele on korduvalt tuvastamist leidnud. Tegemist on ka mõjutusega, mis on kergelt välditav, kui suitsetav korteriomanik viitsiks paar korrust allapoole minna ja teha suitsu majast eemal. Teine variant on muidugi öelda, et mittesuitsetav korteriomanik peaks oma korterist igal korral lahkuma, kui naaber otsustab suitsetama hakata. Samuti peaks kannatav korteriomanik oma korterit pärast naabri suitsupausi õhutama, kuid ajaks, mil korter õhutatud saab, on naaber otsustanud tõenäoliselt juba uut suitsupausi hakata pidama.
Vaidlust saab lahendada hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1).
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.