Elatisvõlgniku sõiduki juhtimisõiguse piiramine

Täitemenetluse reegleid täiendati 1. märtsil 2016 jõustunud seadusemuudatusega ning täpsustati selleks, et tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse.

Seega peab kõigepealt tuvastama TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemise: 1) võlgnik ei ole tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist; 2) seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt; 3) olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse piiramiseks; 4) võlgnikule on edastatud hoiatus.

TMS § 1773 lg 1 punktid 1-4 sätestavad juhud, mil kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku TMS §-s 1772 nimetatud õiguste piiramiseks, lubade kehtivuse peatamiseks või dokumentide kehtetuks tunnistamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks. Tavapärane põhjus selleks on sätestatud TMS § 1773 lg 1 punktis 1, mille kohaselt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates tasunud TMS § 1771 lg 1 p 1 kohaselt vähemalt ühe kuu elatist.

Seejärel vaatab kohus TMS § 1774 lg 1 kohaselt kohtutäituri avalduse läbi hagita menetluses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist täitnud vähemalt ühe järgmise tingimuse: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise (TMS § 1774 lg 2 p 1); 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise (TMS § 1774 lg 2 p 2); 3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (TMS § 1774 lg 2 p 3).

Ainuüksi põhjendus, et võlgnik ei ole elatist tasunud, ei ole piisav võlgniku õiguste piiramiseks, kui võlgnik on esitanud TMS § 1774 lg 2 p 3 kohased vastuväited (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12071/44, p 13).

Võlgniku õiguste piiramise menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071/38, p 18.1). Elatise võlgniku õiguste piiramise menetluse puhul on tegemist menetlusega, mis võib anda aluse piirata oluliselt võlgniku põhiseaduslikke õigusi, mh nt õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole karistada võlgnikku tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (viidatud Riigikohtu lahend nr 2-16-14071/38, p-d 13, 15, 18.3).

Põhiseaduse (PS) § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (viidatud Riigikohtu lahend nr 2-16-12071/44, p 17).

Tartu Ringkonnakohus käsitles 25. jaanuaril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-9698 olukorda, kus maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning keelas võlgnikule juhtimisõiguse andmise ja sätestas tingimused, millal võlgniku õiguste piiramine ja loa kehtivuse peatamine lõpetatakse. Võlgnik oli aga asunud pärast maakohtu lahendit tööle veoautojuhina. Ringkonnakohus tuvastas, et seega vajab võlgnik juhtimisõigust sissetuleku teenimiseks. Sissetuleku teenimine võimaldab aga tasuda võlgnikul elatise kohustust sissenõudja ees. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et võlgnik oli asunud oma kohustust sissenõudja ees täitma. Seega leidis ringkonnakohus, et võlgniku juhtimisõiguse piiramine ei täidaks oma eesmärki, mistõttu tuli maakohtu määrus tühistada (viidatud lahendi p-d 11-13).

Küll aga leidis Tartu Ringkonnakohus 23. veebruari 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-15684 punktis 10.2.2, et kuigi võlgnik oli tuginenud asjaoludele, mille kohaselt vajab ta mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ning selle piiramine raskendab ühiskondlikult kasuliku töö tegemise kohustuse täitmist ning arsti juures ja apteegis käimist, siis ei ole see piisav, et jätta võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus piiramata. Kohus tuvastas, et võlgnik asus tööle metsanduse oskustöölisena. Samas ei põhistanud võlgnik, et metsanduse oskustöölise tööülesannete täitmine on juhtimisõiguse piiramise tõttu takistatud ning see ametikoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust ka eeldada, et metsanduse oskustöölise ametikoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu (võrreldes nt autojuhi ametikohaga). Kohus selgitas, et kuigi juhtimisõiguse peatamine muudab võlgniku elukorralduse keerulisemaks, siis ei too see kaasa olukorda, kus võlgnikul ei oleks enam üldse võimalik tööle, arsti juurde, apteeki jm jõuda. Kohus kontrollis seejuures võlgniku elukoha lähedal asuvaid transpordiühendusi ja leidis, et võlgnikul on võimalik kasutada liiklemiseks ühistransporti.

Tallinna Ringkonnakohus põhjendas 10. märtsi 2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-20-17228 punktides 21-22, et ainuüksi tõik, et juhtimisõiguse piiramise tõttu võib võlgnikul senise töö tegemine muutuda keerulisemaks, ei ole piisav, et jätta juhtimisõigus piiramata. Üldjuhul on alati olemas töö, mille tegemisel on juhtimisõigus vajalik või tuleb kasuks. Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul tekkinud elatise võlg ning võlgnik pole avaldanud valmisolekut ka edaspidi sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksta. Kui võlgnikul ei ole kavatsust maksta endale ettevõttest tasu või leida mõni muu püsiva sissetulekuga töökoht, siis ei saa üksnes abstraktse töö tegemise keerukamaks muutumise ohu tõttu jätta juhtimisõigust piiramata, sest see muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks. Elatisvõlgnevuse tekkimisel ning selle suurenemisel peab võlgnik olema valmis töötama ka talle vähem meelepärasel töökohal, sh sellisel, mis (vähemalt esialgu) ei eelda mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodust tulenevalt asus kolleegium seisukohale, et juhtimisõiguse peatamine ei mõjuta võlgnikul sissetuleku teenimise võimalust, kui selleks on olemas tegelik tahe. Kui võlgnik tahab jätkata ettevõtlusega, on võimalik ettevõtte tegevus ümber korraldada selliselt, et selle tegevus ei sõltuks üksnes võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust. On tõenäoline, et mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine muudab võlgniku elukorralduse keerulisemaks, kuid mitte võimatuks. Juhtimisõiguse piiramine ei too kaasa seda, et võlgnikul või tema pereliikmetel ei oleks võimalik enam liigelda. Mootorsõiduki asemel saab kasutada ka ühistransporti, mis on Tallinna linnas tasuta.

Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.