Ülesütlemisavaldus ja selle koostamine – mis ja kuidas?

Mis ülesütlemisavaldus oma olemuselt üldse on? Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, millega lõpetatakse ühepoolselt õigussuhe. Teine pool ei saa lepingu lõppemist takistada, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Formaalsed eeldused on ülesütlemisavalduse vormilised nõuded. Materiaalsed eeldused tähendavad ülesütlemisavalduse sisulisi nõudeid. Kui ülesütlemisavalduse eeldused ei ole täidetud, siis ei ole vastava ülesütlemisavalduse alusel leping lõppenud. … Read more

Ehitise talumiskohustus, mis ulatub üle kinnisasja piiri

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 kaitseb isikut, kes on heauskselt ehitanud oma ehitise üle naabri kinnisasja piiri. Paragrahvi eesmärk on vältida ehitise eemaldamise nõude esitamist ning seeläbi kahju tekitamist isikule, kes on olnud n-ö heausklikus eksimuses. Selle asemel kohustab seadus kinnisasja omanikku naabri ehitist taluma. Naabrilt saab nõuda ehitise alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. … Read more

Juriidilise isiku mainekahju tekkimist tuleb hüvitise nõudmisel tõendada

Riigikohus lahendas 9. augustil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-5869 vaidlust, milles tööandja nõudis endiselt töötajalt varalise kahju hüvitamist. Seega oli tegemist juriidilise isiku mainekahju eest nõutava kahjuhüvitisega. Tööandja oli seisukohal, et töötaja oli oma isiklikul Facebooki lehel jaganud hinnanguid, mis kahjustasid tööandja mainet. Järgnevalt vaatame kogu asja menetluse käiku. Tööandja hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt avaldas töötaja … Read more

Sissemakseta osaühingu asutamise kaotamine

Kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 136 teine lause sätestas, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 1401 nägi ette võimaluse asutada osaühing ilma sissemakset tegemata. Sisuliselt tähendas see, et osaühingu asutamisel tuli küll kokku leppida osakapitali suurus, mis pidi olema vähemalt 2500 eurot, kuid sisulise investeeringu tegemise aega oli võimalik … Read more

Muudatused üürilepingu regulatsioonis

Eluruumi üürileping sai 14. jaanuaril 2021 jõustunud muudatustega võlaõigusseaduses (VÕS) uue kuue. Muudatused olid vajalikud, kuna VÕS 15. peatükis sätestatud üürilepingu regulatsioon oli peaaegu 20 aastat püsinud muutumatult. Muudatuste eesmärk oli reguleerida üürileandjate ja üürnike omavahelisi suhteid veidi paindlikumalt. Võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu seletuskiri (232 SE) selgitab, et üürituru efektiivseks toimimiseks tuleb soodustada pikaajalisi … Read more