Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine

Korteriomanike üldkoosoleku otsuseid käsitlevad eriseadustena korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ning teatavas osas selles omakorda viidatud mittetulundusühingute seadus (MTÜS). Tuleb meeles pidada, et lisaks võivad erisused tuleneda iga ühistu põhikirjast, mida tuleb eraldi hinnata. Otsuse tühisuse toob kaasa koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Rikkumine on oluline, kui see takistab liikmel koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada. … Read more

Füüsilise isiku pankrotimenetlus ning kohustustest vabastamine

Käesolev artikkel on avaldatud 17. mail 2021. 1. juulil 2022 jõustub füüsilise isiku maksejõuetuse seadus, milles reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamine, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine ning mis hakkab asendama võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust ning kohustustest vabastamise osas pankrotiseadust. Füüsilise isiku pankrotimenetlus jääb pankrotiseaduse reguleerida. Käesolevas postituses keskendume füüsilise isiku (eraisiku) … Read more

Kui laps elab vaheldumisi mõlema vanemaga, siis ei pea üldjuhul elatist maksma

Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus täpsustas 12. mai 2021 otsuses nr 2-18-6491 p-s 13.1, et PKS § 100 lg 2 esimeses lauses on eelkõige silmas peetud … Read more

Töölepingu seaduse 2022. aastal planeeritavad muudatused

18. oktoobril 2021 kuulutas president välja Riigikogus 13. oktoobril 2021 vastu võetud “Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste teiste seaduste muutmise seaduse”. Käesolevas postituses selgitame mõningaid muudatusi, mida töölepingu seaduses (TLS) planeeritakse teha ning mis jõustuvad 1. aprillil 2022, kui käesolevas postituses pole märgitud, et need jõustuvad 1. septembril 2022. Artiklit on täiendatud 15. … Read more

Mida tähendab ostueesõigus ja millised on selle teostamise tagajärjed?

Ostueesõiguse mõiste ja selle tähendus müüja jaoks Ostueesõiguse mõiste sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 244, mille kohaselt ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või … Read more