Abielu lahutamine kohtus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. … Read more

Lühidalt menetluskulude jaotamise üldistest põhimõtetest

Kohtusse pöördudes tuleb alati arvestada tekkivate menetluskuludega. Menetluskulude jaotamisel otsustatakse, kelle kanda ja millises osas jäävad menetluskulud. Peamised põhimõtted hagimenetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikest 1 tuleneb peamine reegel, mille järgi kaotaja maksab kõik menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei … Read more

Millal on õigus lõpetada elatise maksmine ning kuidas vähendada elatise suurust?

Vastus küsimuse esimesele poolele on iseenesest lihtne – nagu varasemas artiklis selgitasime, siis ei pea üldjuhul elatist maksma, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanemaga (link artiklile). Mida aga teha, kui elatis on juba jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud ja asjaolud on kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud? Näiteks on elatis ühe vanema kasuks välja mõistetud, kuid laps viibib … Read more

Kas üürnik võib tähtajalise üürilepingu öelda ennetähtaegselt üles?

Üldiselt tähtajatu üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Seega üldjuhul kehtib tähtajaline üürileping kuni tähtaja lõppemiseni. Tähtajalise üürilepingu võib vaid erandlikult üles öelda. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema õiguslik alus. Vastav õiguslik alus võib tuleneda seadusest, samuti … Read more

Korteriomanike üldkoosolekute ja korteriühistute tegevusega seonduvalt

Kuidas saavad korteriomanike üldkoosolekul hääletada kaas- ja ühisomanikud? Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 1 kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse. Seega, kui korteriomand kuulub kaas- või ühisomandisse, siis teostatakse hääleõigust üldkoosolekul … Read more