Alates 1. jaanuarist 2022 muutub kohtumenetlus kallimaks

Alates 2022. aastast tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid. Enamik muudetavaid riigilõivumäärasid on kehtinud alates 1. jaanuarist 2011. Toome siinkohal välja mõned olulisemad näited muutuvatest riigilõivudest: mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tuleb riigilõivu hakata tasuma 420 eurot varasema 300 euro asemel; maksekäsu kiirmenetluse asjas avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% nõudelt, kuid … Read more

Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Viidatud seadus kuulutati välja 8. novembril 2021 ning avaldati Riigi Teatajas 12. novembril 2021. Käesolevas artiklis selgitame peamisi seadusest tulenevaid muudatusi. Muudatused jõustuvad 22. novembril 2021. Eelnõu menetluskäigu ja dokumentidega on võimalik tutvuda siin. Kollektiivlepingu tingimuse laiendamine Kollektiivlepingu laiendatud tingimuseks on tingimus, mille puhul omavahel kollektiivlepingu sõlminud pooled lepivad kokku, et see kehtib lisaks kollektiivlepingu … Read more

Abielu lahutamine kohtus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. … Read more

Lühidalt menetluskulude jaotamise üldistest põhimõtetest

Kohtusse pöördudes tuleb alati arvestada tekkivate menetluskuludega. Menetluskulude jaotamisel otsustatakse, kelle kanda ja millises osas jäävad menetluskulud. Peamised põhimõtted hagimenetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikest 1 tuleneb peamine reegel, mille järgi kaotaja maksab kõik menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei … Read more

Millal on õigus lõpetada elatise maksmine ning kuidas vähendada elatise suurust?

Vastus küsimuse esimesele poolele on iseenesest lihtne – nagu varasemas artiklis selgitasime, siis ei pea üldjuhul elatist maksma, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanemaga (link artiklile). Mida aga teha, kui elatis on juba jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud ja asjaolud on kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud? Näiteks on elatis ühe vanema kasuks välja mõistetud, kuid laps viibib … Read more