Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisest viimase kohtupraktika valguses

Kuigi oleme varasemalt vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise teemal artikli juba avaldanud, mis on kättesaadav siin, siis otsustasime viimase Riigikohtu praktika valguses ja meie enda praktikas esinenud vaidluste tõttu lühidalt üle selgitada, millal on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Tegemist ei ole nõudega, mida esitada vaid sellepärast, et üks vanem on perekonnast eraldi elama kolinud ning … Read more

Väljamõistetud elatise kohtus vaidlustamine põhjusel, et seadus on vahepeal muutunud

Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, … Read more

Korduma kippuvad küsimused seoses aegunud parkimistrahvidega

Kuna viimasel ajal on taaskord sagenenud küsimused seoses aegunud parkimistrahvidega ning igale küsimusele eraldi vastamine on ressursikulukas, siis oleme koondanud kõik küsimused ja vastused käesolevasse artiklisse. 1. Millal parkimistrahv aegub? Eesti õiguse kohaselt 3 (kolme) aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1). Läti õiguse kohaselt 3 (kolme) … Read more

Kahjuhüvitise suurus laimunõuetes 2021. aastal

Käesolev artikkel on jätk laimunõuete artiklite seerias. Seekord vaatleme 2021. a kohtupraktikat laimunõuetes. 2020. a kohtupraktikat vaatlesime artiklis “Kui palju kohtud laimamise eest raha välja mõistavad?”. Lisaks oleme laimunõudeid käsitlenud artiklis “Kas vabandamine vabastab laimunõudest?”. Laimunõue maakohtutes Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12562 Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja võrguväljaandes ilmunud artikli all hageja … Read more

Seltsingulepingu sätete kohaldamine mitteabielulise kooselu lõppemisel

Mis asi on seltsing ja seltsinguleping? Võlaõigusseadus (VÕS) sätestab seltsingulepingu mõiste järgmiselt: seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580 lg 1). Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega (VÕS § 580 lg 2). … Read more