Riigikohus selgitas 19. juuni 2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-15677/175, mis on kasutuseeliste hüvitamise nõue, selle eeldused ja õiguslik olemus.
Vaidlusaluses asjas nõudis üks endistest abikaasadest teiselt abikaasalt ühisvarasse kuuluva korteri kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelise väärtuse määramisel lähtus hageja kohalikust keskmisest üüritasust. Hageja nõudis kasutuseeliste hüvitamist, kuna hageja kolis korterist ära 9. jaanuaril 2011, kuid abielu lahutati alles 19. veebruari 2013 kohtuotsusega.
Kostja oli seisukohal, et kasutuseeliste hüvitamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei takistanud hagejal korteri kasutamist.
Mis on kasutuseelised?
Kasutuseelised on kõik eelised, mis tulenevad asja või õiguse kasutusest, olemata seejuures viljad. Kasutuseeliseid saadakse üldjuhul valdust teostades. Eluruumi kasutuseeliseks on selle kasutamise võimalus. Sellised kasutuseelised ei suurenda iseenesest korteriomandi väärtust ega säili, mistõttu ei ole neid võimalik ka välja anda. Küll on aga võimalik õigustatud isikule hüvitada kasutuseeliste kohalikust keskmisest turuhinnast tuletatud objektiivne väärtus.
Abikaasade varaühisuse õiguslik olemus
Perekonnaseaduse (PKS) 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 26 lg 1 esimese lause järgi ei saa abikaasa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. PKS § 28 lg 1 esimesest lausest tulenevalt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Eelnimetatud sätetest tulenevalt kuulub abikaasadele ühiselt ka ühisvara esemetelt saadav kasu, sh kasutuseelised.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. PKS § 28 lg 1 teise lause kohaselt on abikaasadel õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Seega võivad abikaasad ühisomandisse kuuluvat asja kindlaks määramata osades kasutada.
Pärast abielu lõppemist ei kohaldu endiste abikaasade vahelistele suhetele enam abielulisest kooselust tulenevad õigused ja kohustused, sh abikaasade üldine koostöökohustus. Nimelt sätestab PKS § 28 lg 3 ühe ühisvara valitsemise põhimõttena, et ühisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest. Nad teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust.
Nimetatud abieluline koostöökohustus langeb abielu lõppedes ära. Seega tuleb lahutatud abikaasade vahelises suhtes AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada AÕS § 72 lg-t 5. Eelnimetatud sättest tulenevalt peavad endistest abikaasadest ühisomanikud käituma teineteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest. Eelkõige peavad endised abikaasad hoiduma teineteise õiguste kahjustamisest. Endistel abikaasadel on vastastikku õigus nõuda, et ühisomandis olevat asja vallataks ja kasutataks mõlema huvides.
Kasutuseeliste hüvitamise nõue abikaasade vahel
Riigikohus selgitas, et ühisomandis ei ole ühiste omanike osad kindlaks määratud ning lahutatud abikaasal on oma varaliste õiguste kaitseks võimalik tugineda PKS-i erisätetele. Seetõttu ei saa endine abikaasa teiselt abikaasalt nõuda ühisvarasse kuuluvate varaesemete kasutuseeliste hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Lahutatud abikaasa saab teiselt abikaasalt nõuda kasutuseelise hüvitamist üksnes kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 alusel.
Abielu lahutamise korral on abikaasade varaliste suhete korraldamise esmane ja eelistatav viis ühisvara jagamine. Mõistlikuks ei saa pidada ühisvara jagamise pikemaks ajaks edasilükkamist. Kui ühisvara jagamine siiski edasi lükatakse, on lahutatud abikaasadel võimalik ühisvara kasutamise kord kokku leppida. Kui tegemist on senise ühise eluasemega, mille kasutamises ei jõuta kokkuleppele, siis saab esitada kohtule nõude määrata kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused eluaseme suhtes (PKS § 68 lg 1).
Kasutuseeliste hüvitamise nõue ei tulene ainuüksi asjaolust, et üks lahutatud abikaasa kasutab ühisomandi eset üksinda. Kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldusena peab isik olema rikkunud temal lasuvat kohustust. Kuna lahutatud abikaasade puhul ei ole ühisvara valitsemise eesmärgiks enam ühiste huvide teostamine, vaid ühisvara jagamise ettevalmistamine, siis ei saa pidada ühisvara eseme ainukasutust automaatselt teise ühisomaniku õiguste rikkumiseks.
Eelnevast tulenevalt saab kaotatud kasutuseeliste hüvitamise nõue tekkida kahel juhul:
- kui üks endistest abikaasadest on rikkunud pooltevahelist ühisvara kasutamise korra kokkulepet;
- kui üks endistest abikaasadest on rikkunud kohtulahendist tulenevat kohustust (PKS § 68 lg 1).
Nõude saab esitada ajavahemiku eest, mille vältel üks endistest abikaasadest on rikkunud oma kohustust võimaldada teisel abikaasal ühisvara eset kasutada.
Lisaks selgitas Riigikohus, et ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus on madalam juba seetõttu, et tegemist on ühis-, mitte ainukasutusega. Sellise kasutuseelise väärtust mõjutab ka nt asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanikele teised perekonnaliikmed. Teiste perekonnaliikmete kasutust arvestades võib abikaasade tegelik kasutuseelis olla veelgi väiksem.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.