Käesolevas artiklis vaatleme, millised otsused kuuluvad osaühingu osanike pädevusse ning mida võib osanike koosoleku päevakord seega sisaldada.
Statistikaameti andmetel oli 2022. a lõpuga Eestis 126 616 majanduslikult aktiivset osaühingut ning 2141 aktsiaseltsi. See tähendab, et umbes 65,1% kõikidest majandusüksustest õigusliku vormi järgi olid osaühingud ning aktsiaseltsid moodustasid kõikidest majandusüksustest 0,2%. Nendele andmetele tuginedes otsustasime artiklis keskenduda just osanike koosoleku päevakorrapunktidele.
Käesolev artikkel ei keskendu sellele, kuidas osanike koosolekut kokku kutsuda või läbi viia. Sellegipoolest tasub meeles pidada, et koosoleku päevakord ja sellest teavitamine on oluline osa osanike koosoleku kokkukutsumise korrast. Osanike koosolek tuleb läbi viia vastavalt päevakorrale. Kui koosoleku teates on märgitud toimumise aeg ja koht, kuid päevakorda ei näidata, siis võivad vastuvõetud otsused olla tühised.
Osanike koosoleku päevakord ja selle punktid
Osanike koosoleku päevakord ja selle kindlaksmääramine on üldreegli kohaselt juhatuse pädevuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra. Koosoleku kokkukutsuja koostab iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Järgnevalt vaatame mõningaid võimalikke otsustusi, mida osanike koosoleku päevakord võib sisaldada.
Majandusaasta aruande kinnitamine
Osanike koosoleku päevakord peab vähemalt kord aastas kindlasti sisaldama majandusaasta aruande kinnitamist. Majandusaasta aruande kinnitamine tuleb otsustada mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Aruande kinnitamine on tavapärane osa osaühingu tegevusest, mistõttu tuleb osanikud kindlasti vähemalt üks kord aastas kokku kutsuda.
Kasumi jaotamine ehk dividendide väljamaksmine
Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse saavad osanikud samuti otsustada kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Äriseadustiku § 157 lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt (ÄS § 157 lg 3).
Kahjumi katmine
Kui kasumit jaotada ei ole, siis tuleb otsustada kahjumi katmine. Nii kasumi jaotamise kui ka kahjumi katmise ettepanekud saab äriregistrile esitada koos kinnitatud majandusaasta aruandega. Näiteks võib osanike otsusel kasutada reservkapitali kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks (ÄS § 161 lg 1). Osaühingu kahjumi katmiseks võib vähendada ka osakapitali. Eelnevast tulenevalt võib osanike koosoleku päevakord sisaldada ka osakapitali suurendamise või vähendamse otsustamist. Alates 1. veebruarist 2023 kaotati osaühingu miinimumkapitali nõue. Miinimumkapitali nõude kaotamisest võib lugeda meie artiklist „Sissemakseta osaühingu asutamise kaotamine“.
Põhikirja muutmine
Osaühingu põhikirjas märgitakse mh osaühingu ärinimi ja asukoht, osakapitali suurus, osade eest tasumise kord, reservkapitali moodustamine ja suurus. Kui osaühingus on vaja muuta midagi, mis on sätestatud põhikirjas, siis peab osanike koosoleku päevakord sisaldama põhikirja muutmise otsustamist. Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse (ÄS § 175 lg 2).
Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine
Juhatus on osaühingu kohustuslik organ (ÄS § 180). Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt (ÄS § 184 lg 1). Lisaks võib moodustada ka teisi organeid. Näiteks vabatahtlikult moodustatavatest organitest on seadusega reguleeritud üksnes nõukogu (ÄS § 189). Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu (ÄS § 184 lg 1). Kui osaühingul on nõukogu, siis kuulub osanike koosoleku pädevusse nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine.
Selle päevakorrapunkti alla võib kuuluda ka juhatuse või nõukogu ametiaegade pikendamine, st volituste pikendamine. Seadus ei näe ette volituse tähtaja möödumisel selle automaatset pikenemist. Seega tuleb ametiaja pikendamine eraldi otsustada. Osaühingu juhatuse liiget saab ametisse valida ka tähtajatult (ÄS § 184 lg 2).
Juhatuse liikmele tasu määramine
Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega. Nõukogu olemasolul määratakse see nõukogu otsusega (ÄS § 1801 lg 1). Osanikud või nõukogu peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (ÄS § 1801 lg 2).
Audiitori valimine ja erikontrolli määramine. Prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine
Prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine on osanike koosoleku pädevuses, kui osaühingul ei ole nõukogu. Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse osanike poolt, kinnitavad osanikud ka nende tasustamise korra (ÄS § 191 lg 3).
Juhatuse liikmega tehingu tegemise ja õigusvaidluse pidamise otsustamine. Juhatuse liikmega tehtud tehingus või temaga peetavas vaidluses osaühingu esindaja määramine
Kui osaühingul on nõukogu, siis on osanike koosoleku pädevuses nõukogu liikmete valimine, nendega tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine. Samuti on sellisel juhul osanike koosoleku pädevuses nõukogu liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning sellises tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Juhatuse liikmete valimise ja tehingu tegemise ning õigusvaidluse pidamise otsustab sel juhul nõukogu.
Tehingu tegemise otsustamine sisaldab ka tehingu tingimuste määramist. Kui juhatuse liige on ise osanik ning osanikud otsustavad juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamist ja vaidluses osaühingu esindaja määramist, siis ei või vastav osanikust juhatuse liige ÄS § 177 lg 1 järgi ise hääletada. Kahe võrdse osalusega osaniku olemasolul, otsustab ühingu nimel hagi esitamise ja ühingule esindaja määramise teine osanik (vt Riigikohtu 4. mai 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 16).
Lisaks on osanike koosoleku pädevuses ka näiteks osa jagamine ning osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine. Need punktid saab samuti osanike koosoleku päevakorda lisada.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.