Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui:
- hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;
- kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt;
- tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
TsMS § 415 lg 2 sätestab, et kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.
Kui menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale ei ole kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu, siis on tegemist menetluse taastamise absoluutse alusega TsMS § 415 lg 1 p 1 ja § 417 lg 2 teise lause kohaselt (RKTKm 24. oktoober 2012. a, 3-2-1-103-12, p 11) ning mingit mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ja kaja esitamiseks ei ole vaja. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
Ülalviidatud praktika on juurdunud ka ringkonnakohtutes, vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2022. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-140116 (p 11), Tallinna Ringkonnakohtu 04. jaanuari 2022. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-7077 (punktid 26.3 ja 28), Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2021. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-117866, Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2020. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-134841 (punktid 21 ja 27).
Lisaks on mõistlik alati üle kontrollida, mida kohus on Ametlikes Teadaannetes üldse avaldanud. Meie praktikas on esinenud olukordi, kus Ametlikes Teadaannetes on märgitud, et kätte toimetatakse hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus, kuid väljavõte on avaldatud vaid menetlusse võtmise määruse koha ja hagiavalduse väljavõtet ei ole Ametlikes Teadaannetes üldse avaldatud.
Eelneva kohta loetleb TsMS § 317 lg 4 andmed, mis peavad olema avaldatava dokumendi väljavõttes märgitud. Olulise tähendusega on lg 4 p 1, mille kohaselt tuleb väljavõttes märkida ka menetluse ese. Menetluse eseme mõistet seadust ei defineeri, kuid selleks tuleb pidada vähemalt hagi alust ja hagi eset tervikuna (mõistlikus ulatuses kokkuvõetuna). Menetluse esemena tuleb teates märkida pooled, hageja nõue ja õigussuhe, millest nõue tuleneb; see on vajalik tagamaks poolele, kellele ei ole muul viisil õnnestunud menetlusdokumenti kätte toimetada, arusaamine sellest, millel põhineb tema vastu esitatud nõue ja kui suur see on, ning lugemaks TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud (Riigikohtu 15. aprilli 2008 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08, punkt 6). Üksnes hageja nõutavate rahasummade (põhivõlg ja viivis) märkimist hagiavalduse kohta Ametlikes Teadaannetes avaldatud kohtuteates, ei ole piisav. Riigikohus on 9. märtsi 2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-2-9-10 (p 11) selgitanud, et kui asja materjalidest nähtuvalt on haegja põhinõudeks kostja töövõtulepingu rikkumisest ning hageja töövõtulepingu ülesütlemisest tulenev kahju hüvitamise nõue, siis vähemalt need asjaolud peaksid olemava avaldatud Ametlikes Teadaannetes hagiavalduse kohta avaldatud kohtuteates selleks, et kohus saaks TSMS § 407 lg 1 teise lause järgi lugeda, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Samuti peaks kohtuteates olema märgitud, kellelt hageja on omandanud loovutamise teel nõuded, mida ta on esitanud kostja vastu. Menetluse eseme või ettenähtud selgituse nõuetekohasel märkimata jätmisel (olulised vead) ei saa kättetoimetamist lugeda toimunuks koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 317, 3.6.2.1.a, 3.6.2.1.d)
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.