Artiklis selgitame lühidalt seadusandlust, mida kohaldatakse kahe kinnistu piiril või selle lähedal asuvate puude ja põõsaste jm piirirajatiste suhtes.
Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 149 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. Kinnisasja kasutamisega on eelkõige tegemist siis, kui juurte, okste või viljade tõttu on takistatud või raskendatud kinnistu majandamine, näiteks kui oksad varjavad valgust või juurte tõttu ei ole võimalik rajada peenraid. Kahjustumine võib aga tuleneda ka sellest, et kinnistu omanik muudab kinnistu kasutust ning juured või oksad takistavad uue kasutusviisi elluviimist. AÕS § 149 lg 1 eeldab enne naabri puude ja põõsaste kallale minemist naabrile tähtaja andmist, mille jooksul peab naaber ise kahjulikud mõjutused eemaldama.
Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses (AÕS §149 lg 2). Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt (AÕS § 149 lg 3). Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades (AÕS § 149 lg 4).
Piiril kasvavad puud ja põõsad
AÕS § 150 sätestab, et piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. Piiril kasvava puuga või põõsaga on tegemist üksnes juhul, kui tüvi väljub maapinnast piiril. Kui puu või põõsa juures asuvad ühel kinnisasjal ning üksnes tüvi osa oksi ulatub piirile, ei ole tegemist piiril kasvava puuga. Piiril kasvava puu või põõsa suhtes kohaldatakse kõiki kaasomandi sätteid (AÕS § 71 jj).
Piirirajatis
Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see alati naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest (AÕS § 151 lg 1). AÕS § 151 lg 1 sisaldab vaid näitlikku, mitte kinnist loetelu. Seega võib piirirajatis olla ka näiteks kinnisasjadele ulatuv veekogu, tee või võrkaed. Tallinna Ringkonnakohus on 09. novembri 2010 tsiviilasjas nr 2-07-52301 leidnud, et isegi kahe kinnistu piiril paiknev ridaelamubokside vahesein, milles paiknevad korstnalõõrid, vastab AÕS § 151 lg-s 1 toodud piirirajatiste tunnustele. AÕS § 151 kehtib eelkõige juhul, kui piirirajatis asub mõlemal kinnisasjal. Kui rajatis on ühe kinnisasja piires, kuulub piirirajatis selle kinnistuomaniku ainuomandisse, mistõttu kuulub talle eelduslikult ka ainukasutusõigus.
Piirirajatise kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile (AÕS § 151 lg 2). Kui piirirajatist kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulusid võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta (AÕS § 151 lg 3).
Piirirajatisele kohaldatakse kaasomandi sätteid, arvestades AÕS §-s 151 toodud erisustega (Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-18152, punkt 36). AÕS § 151 reguleerib olemasoleva piirirajatise kasutamist (RKTKo 3-2-1-89-11, p 15).
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.