Mida lähenemiskeeld tähendab?
Lähenemiskeelu taotlemine on vajalik, et kaitsta selliseid isikuõiguseid nagu näiteks õigus elule ja tervisele, õigus eraelu puutumatusele, isikuvabadus ja turvalisus. Nimetatud isikuõiguste alla kuuluvad konkreetsemad õigused, näiteks kehaline ja vaimne puutumatus, õigus privaatsusele, õigus vabale eneseteostusele jms. Lähenemiskeelu taotlemine võib olla vajalik selleks, et tõkestada mis tahes vormis soolist vägivalda või vägivalda lähisuhetes. Näiteks füüsilist vägivalda, ahistamist, seksuaalset rünnakut, jälitamist, hirmutamist või muul kujul esinevat otsest või kaudset sundimist.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
VÕS § 1055 lg 2 teeb ülalnimetatud põhimõttest erandi. Nimelt on lähenemiskeelu taotlemine välistatud olukorras, kus õigusvastaselt kahju tekitavat käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Seda, millises olukorras tuleb teatavat käitumisviisi aktsepteerida, otsustab kohus asjasse puutuvate isikute huvide kaalumise teel.
Seega on lähenemiskeeld isikule kohtu poolt pandud keeld läheneda teisele isikule. Lähenemiskeeldu tuleb eristada liikumispiirangust ja suhtlemiskeelust, kuigi ka neile kohaldatakse VÕS § 1055 lg 1. Liikumispiirangu eripärana keelatakse isikul kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib (Riigikohtu 5. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14, p 18). Suhtlemiskeeluga keelatakse kannatanule helistamine ja kirjutamine. Lisaks on kohtul võimalik rakendada teisi abinõusid. Näiteks võib kohus keelata kaitset vajava isiku kohta sotsiaalvõrgustikes kommentaaride postitamise või postituste tegemise.
Lähenemiskeelu eesmärk on tagada, et kannatanu isikuõigusi tulevikus ei rikuta.
Lähenemiskeelu taotlemise nõude eeldused
Lähenemiskeelu taotlemine on põhjendatud järgmistel juhtudel (Riigikohtu 21. juuni 2022, 2-19-10047/101, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika):
- kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue);
- kui kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue);
- kui õigusrikkumist pole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue).
Kuigi kohtupraktikas on leitud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude esitamine eeldab, et tegemist on kestva rikkumisega (Riigikohtu 6. detsembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-1081/70, p 12), siis võib jõuda ka teistsugusele järeldusele. Kui asjas esitatakse uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nõue, tuleb VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel arvestada sellega, et juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline rikkumine võib korduda. Eelnimetatud nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, et õigusrikkumine jätkuvalt kestaks (oleks kestev), vaid oluline on eelkõige see, kas esineb oht, et tuvastatud õigusrikkumist võidakse tulevikus korrata (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491/80, p 20.2).
VÕS § 1055 lg 1 kohaldamine ei eelda rikkuja süüd (Riigikohtu 3. juuni 2010 otsus nr 3-2-1-48-10, p 20).
Lähenemiskeelu taotlemise menetlus tsiviilkohtus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 7 kohaselt toimub lähenemiskeelu taotlemine hagita menetluses. Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid (TsMS § 5 lg 3).
Eelnev tähendab, et kohtul on lähenemiskeelu taotluse lahendamisel lai diskretsiooniõigus. Seetõttu võib kohus määrata kannatanu poolt taotletud meetmega võrreldes teistsuguse sisu või ajalise ja ruumilise ulatusega meetme. Lähenemiskeelu taotluses tuleb siiski vajalikud asjaolud ja sündmused kannatanul endal esile tuua, kuna need on kohtule vajalikud lähenemiskeelu kohaldamise otsustamiseks. Kannatanul tuleb oma isikuõiguste rikkumisi piisava põhjalikkuse ja selgusega kirjeldada. Ähvardusele tuginemise korral tuleb kannatanul kohtule põhistada, et teise isiku käitumisest lähtub temale tõepoolest tajutav oht.
Lähenemiskeelu taotluse esitamisel hagita menetluses tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 5). Samuti tuleb taotluses välja tuua, milliste piirangute seadmist taotletakse. Taotlusele tuleb lisada ka tõendid.
Lähenemiskeeldu on võimalik taotleda nii hagimenetluses kui ka esialgse õiguskaitse abinõuna, kuid käesolev artikkel neid võimalusi ei käsitle.
Lähenemiskeelu põhjendatuse hindamine
Kohus kuulab enne lähenemiskeelu kohaldamist ära kannatanud ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse (TsMS § 545).
Kohtud peavad hindama, kas lähenemiskeeld on sellega taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul abinõu valikul hinnata selle sobivust, st kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist. Samuti tuleb kohtul hinnata abinõu vajalikkust. Kohus peab hindama, ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem. Lõpetuseks tuleb kohtul kaaluda kannatanut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Kohus peab ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (Riigikohtu 6. augusti 2010 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3).
Näiteks ei pruugi lähenemiskeelu seadmine olla põhjendatud, kui kannatanu õiguste rikkumine oli ühekordne ning kannatanul ei ole edaspidist kokkupuudet rikkujaga. Samuti võib lähenemiskeeld jääda kohaldamata, kui õigusrikkuja käitumine ei anna põhjust eeldada, et ta võiks tulevikus kannatanu heaolu ohustama hakata.
Ohu hindamisel tuleb arvesse võtta rikkuja õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust. Samuti tuleb hinnata rikkuja iseloomuomadusi ja suhtumist kannatanusse (Riigikohtu 29. aprilli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-1221/56, p 17). Ohtu tuleb hinnata reaalse ohuvõimaluse järgi. Ainuüksi asjaolu, et isik tunneb hirmu kellegi ees, ei ole piisav põhjus lähenemiskeelu kohaldamiseks. Hirmutunne peab olema seostatav tegelikkuses aset leidnud sündmustega. Need sündmused ja asjaolud peavad kohtule andma alust eeldada, et kahju tekitamine on tõenäoline. Ähvardus on veenev näiteks siis, kui ähvardaja on varemgi vägivalda kasutanud või isikut on vägivaldse käitumise eest varasemalt karistatud.
Lähenemiskeelust kohtupraktikas saab lugeda meie artiklis “Lähenemiskeeld ja selle taotlemine praktikas”.
Lähenemiskeelu kohaldamise kestus
TsMS § 544 lg 1 teise lause järgi saab lähenemiskeelu kohaldada tähtajaga kuni 3 aastat.
Menetluskulude jaotus
Kuna lähenemiskeelu taotlemine toimub hagita menetluses, siis kuulub kohaldamisele TsMS § 172 lg 1. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Ringkonnakohtu praktikas on menetluskulud jäetud õigusrikkuja kanda, kui lahend on tehtud tema kahjuks (Tallinna Ringkonnakohtu 2. juuni 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2663, p 7). Samuti on menetluskulud jäetud õigusrikkuja kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-12303, p-d 24 ja 36).
Menetluskulud on jäetud ka poolte endi kanda (Harju Maakohtu 19. veebruari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9739, p 23; Harju Maakohtu 26. septembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-11508, p 31).
Lähenemiskeelu rikkumise tagajärjed
Juhul kui isik rikub temale seatud lähenemiskeeldu ning põhjustab sellega ohu lähenemiskeeluga kaitstud isiku elule, tervisele või varale, või kui ta rikub lähenemiskeeldu korduvalt, siis võib kohus teda karistusseadustiku 3312kohaselt karistada rahatrahviga või kuni üheaastase vangistusega.
Lähenemiskeelu tühistamine ja muutmine
TsMS § 548 sätestab, et asjaolude muutumise korral võib kohus lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta. Enne tühistamist või muutmist kuulab kohus asjaosalised ära.
Tühistamise või muudatused toovad kaasa üksnes olulised asjaolud või asjaolud, mida ei esinenud esialgse lahendi tegemise ajal. Samuti asjaolud, millega kohus ei saanud esialgse lahendi tegemisel arvestada. Näiteks soovib kannatanu lähenemiskeelu lõppemist, osapooled on leppinud või uuesti koos elama asunud.
Lähenemiskeelu taotlemine kriminaalmenetluses
Lähenemiskeeldu saab taotleda ka kriminaalmenetluses esitatavas tsiviilhagis. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.
KrMS § § 1411 võimaldab ka ajutise lähenemiskeelu kohaldamist. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise.
Kannatanu jaoks erineb tsiviil- ja kriminaalmenetluses määratav lähenemiskeeld peamiselt tõendamiskoormise osas. Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu kohaldamiseks tuleb kannatanul lähenemiskeelu aluseks olevad asjaolud ise kohtu ette tuua, neid põhjendada ja tõendada.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.