Kuidas saavad korteriomanike üldkoosolekul hääletada kaas- ja ühisomanikud?
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 1 kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse.
Seega, kui korteriomand kuulub kaas- või ühisomandisse, siis teostatakse hääleõigust üldkoosolekul ühiselt ning nendel on mitme peale üks hääl. Üldkoosolekul osalemiseks peavad ühe korteri kõik omanikud koosolekul kohal viibima või määrama ühe omanikest või ka kolmanda isiku enda esindajaks.
Küll aga on kuulda olnud korteriühistute sellist praktikat, kus koosolekul viibib vaid üks omanikest, kellel pole teise omaniku kirjalikku volikirja ning ühistu loeb, et sellisel juhul puudub kohal viibival korteriomanikul hääleõigus. Sellise praktikaga me ei nõustu.
Teisel korteriomanikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 kohaselt võimalus tehing heaks kiita. Kui teiselt korteriomanikult ei saada heakskiitu koosolekul viibinud korteriomaniku antud häältele, siis alles saab öelda, et koosolekul viibinud korteriomanikul puudus hääleõigus.
Kas korduva koosoleku toimumise ajaks võib kohe esimeses üldkoosoleku teates märkida nt pool tundi pärast esimese koosoleku ebaõnnestumist?
Ei. KrtS § 23 lg 2 sätestab, et uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Kusjuures silmas tuleb pidada, et 10-päevane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks.
Kuidas toimub juhatuse liikme tasustamise otsustamine?
Siin kuulub kohaldamisele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 4, millele viitab KrtS § 20 lg 1. Juhatuse liikme õigus saada ametisuhtest tulenevalt tasu sõltub sellest, kas juhatuse liige on tasu saamises kokku leppinud. Kuigi kokkuleppe poolteks on üldjuhul juhatuse liige ja mittetulundusühing, siis mittetulundusühingu sisesuhtes kuulub juhatuse liikmega kokkuleppe sõlmimise, sh tasu suuruse ja maksmise korra üle otsustamine üldkoosoleku pädevusse (MTÜS § 19 lg 1 p 4).
Juhatuse liikmel on õigus saada tasu üksnes juhul, kui tasu on määratud üldkoosoleku otsusega. Üksnes valimisega mittetulundusühingu juhatuse liikmeks ei teki isikul õigust saada tasu. Küll aga võib juhatuse liikmel tekkida tasu saamise õigus juhul, kui juhatuse liige seab ametisse asumise nõusolekus tingimuseks kindlas suuruses tasu saamise ja üldkoosoleku otsusest nähtub vastava tingimusega nõustumine või ka siis, kui juhatuse liikmeks määramise otsuses on määratud tasu suurus ning juhatuse liige annab nõusoleku sellise otsuse alusel juhatuse liikmeks asumiseks. Sellisel juhul saab seda käsitada poolte kokkuleppena tasu maksmise kohta. Tasu saamise õigus võib juhatuse liikmel tekkida ka juhul, kui lisaks ametisse nimetamisele sõlmitakse juhatuse liikmega kehtivalt juhatuse liikme leping, mis näeb ette tasu saamise õiguse.
Juhatuse liikmel puudub ilma üldkoosoleku sellekohase otsuseta õigus saada tasu ka juhul, kui asjaolusid arvestades ei saaks juhatuse liikme kohustuste tasuta täitmist eeldada. Kui juhatuse liikmele ei ole üldkoosoleku otsusega tasu määratud, võib juhatuse liige teha mittetulundusühingule ettepaneku tasu määramiseks. Juhatuse liikmele on võimalik tasu määrata ka tagasiulatuvalt. Kui üldkoosolek ei määra sellises olukorras juhatuse liikme ettepanekul juhatuse liikmele makstava tasu suurust ja maksmise korda, on juhatuse liikmel õigus tagasi astuda. Juhatuse liige ei saa aga ilma üldkoosoleku otsuseta mittetulundusühingu vastu tasu saamise nõuet esitada (vt RKTKm 21. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 13.3)
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.