Kas korteriühistu juhatus võib korra juba teatavaks tehtud koosoleku aega muuta?
Jah. Seadusest, sh korteriomandi- ja korteriühistuseadusest (KrtS) ei tulene selleks keeldu ega takistust. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on sätestatud eesmärgiga tagada osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning informeeritult hääletada. Nimetatud eesmärki on võimalik järgida algselt kavandatud koosoleku muutmise ajast kohaselt teatades. Kohane teatamine tähendab, et otsustamisele tulevaid teemasid on piisavalt avaldatud ning koosolekust teavitatakse piisavalt ette.
Kas üldkoosolekul võib määrata kindlaks majandamiskulude jaotuse erinevalt, kui KrtS § 40 lg 1 sätestab?
KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib põhikirjas näha ette kulude erineva jaotuse. Kui põhikirjas ei ole kulude erinev jaotus ette nähtud, siis ei või erinevat jaotust määrata kindlaks häälteenamusega üldkoosolekul. KrtS § 20 lg 1 ja § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamuse alusel kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle. KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kulude jaotuse üle otsustamise puhul ei ole tegemist kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimusega KrtS § 35 lg 2 järgi. Seega on KrtS § 40 lg-st 1 erineva majandamiskulude jaotuse kehtestamiseks vajalik korteriomanike kokkulepe (Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9486, punktid 37-39).
Kas majanduskava saab kehtestada tagantjärgi?
Ei. Korteriomanike otsusel majandamiskulu kehtestamise kohta ei saa üldjuhul olla tagasiulatuvat mõju. See tuleneb piisava selgusega KrtS § 41 lg-st 5, mille järgi olukorras, kus majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.
Kui korter on kaas- või ühisomandis, siis kas üldkoosoleku otsust tuleb samuti vaidlustada ühiselt?
Ei. Kaas- ja ühisomanikud peavad küll üldkoosolekul ühiselt hääletama, kuid kohtusse võib pöörduda vaid üks kaas- või ühisomanikest, kuna eelduslikult on igal korteriomanikul huvi otsuste vaidlustamiseks. Sarnast seisukohta on Riigikohus väljendanud näiteks osaühingu osa ühisomanike kohta (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16).
Kas korteriomanikul on õigus nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, kui ta ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet?
Jah. Kohtud on siinkohal tuginenud tihti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lõikele 3, mille kohaselt mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Viidatud norm ei kohaldu siiski korteriomanike üldkoosoleku puhul, kuna KrtS ega tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) asjakohast sätet vastuväite protokollimise kohta ei sätesta. Korteriühistu ei ole mittetulundusühing ja MTÜS sätted kohalduvad ainult ulatuses, milles KrtS neile selgelt viitab (Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-12673, punktid 12.2 ja 13.7).
Kui soovite sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis teid aitama.