Viimasel ajal jõuab avalikkuse ette aina enam juhtumeid, kus väidetavale laimajale on esitatud juristi või advokaadi vahendusel laimunõue. Samuti on sagenenud juhtumid, kus kannatanu on oma õiguste kaitseks pöördunud laimaja vastu juba kohtusse. Vaatame, mis summas hüvitisi ja mille eest on kohtud laimajalt kannatanu kasuks välja mõistnud. On teada, et üks summa on märgitud nõudekirjas, kuid kohtupraktika läheb tekkinud kahju hindamisel oma teed. Kuigi igaüks peab oma sõnavabadust kasutama teisi inimesi austaval viisil, siis ei ole iga laimunõue alati täies ulatuses põhjendatud.
Käesolev artikkel vaatleb 2020. a kohtupraktikat laimunõuetes.
Kohalduv õigus
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1 esimene lause). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2).
Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest. Näiteks on avaldaja oma negatiivse hinnangu kujundanud ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu 13. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15).
Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Lisaks võib kohus arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6).
Laimunõue maakohtutes
Harju Maakohtu 5. veebruari 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-14337
Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja kommentaariumis järgmise kommentaari. „Ei imesta kui mõne aja pärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu. Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada. Nii peabki tegema, kui on vaja kaitsta oma lapsi pedofiilide, peade mahalõikajate ja vägistajate eest. Tänapäeva liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“ Hageja hinnangul oli tema laimunõue põhjendatud summas 20 000 eurot.
Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.
Tartu Maakohtu 30. aprilli 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-20-972
Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teenust, kuid selgus, et kostja ei ole nõus hagejale kokkulepitud ulatuses teenuse eest tasuma. Hageja keeldus edasisest teenuse osutamisest. Kostja hakkas seejärel erinevates sotsiaalmeediavõrgustikes postitama hageja kohta erinevaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid eesmärgiga hagejat halvustada. Kostja avaldas hageja kohta mh järgnevat. “Hageja on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas”, “hageja on huiar ja petis”, “hageja on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele”, “hageja on pressinud kostjalt raha välja”, “hageja on pederast ja varganäost piider”, “hageja valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada”. Hageja hinnangul oli tema laimunõue põhjendatud summas 10 000 eurot.
Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3000 eurot.
Tartu Maakohtu 25. augusti 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2747
Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebooki postituse juures hagejat puudutava kommentaari “Pedofiilitar”. Hageja oli seisukohal, et kommentaar kahjustas oluliselt hageja mainet. Hageja hinnangul oli tema laimunõue põhjendatud summas 20 000 eurot.
Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot.
Harju Maakohtu 28. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2629
Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebooki grupis jagatud artikli juures hagejat puudutava kommentaari. “Sellist tädi ma ei laseks oma laste juurde püssikuuli kaugusele kah ! pervert täiega, tõeline pervert, ilma naljata. Selline õppeaine oli tavaliselt ikka gümnaasiumis või põhikooli lõpus. siis kui selleks juba vajadus tekkima hakkas, mitte tittedele lastesõimes. Tulge ometi mõistusele !” Hageja hinnangul oli tema laimunõue põhjendatud summas 5000 eurot.
Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 eurot.
Harju Maakohtu 2. novembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-10534
Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja seltsi liikmed ja osalesid volinike koosolekul. Pärast koosolekut saatis kostja seltsi volinikele e-kirja järgmise sisuga. “Hageja viibis viimasel volinike koosolekul 19. juunil 2019 varajamata tulirelvaga ning selles tulenevalt rikkus relvaseaduse § 3 p 2”. Kostja käitumine on tekitanud hagejale tõsiseid üleelamisi ja hagejale on tekkinud mainekahju. Hageja hinnangul oli tema laimunõue põhjendatud summas 10 000 eurot.
Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot.
Laimunõue ringkonnakohtutes
Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-15896
Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja avalikus Facebooki grupis „Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele“ hageja kohta tehtud postitusele kommentaari „Kohutav jōletis! Kas ta on süüdimatu ja peast soe või kuidas muidu on selline tegevus vōimalik?“. Hageja hinnangul oli tema laimunõue põhjendatud summas 5000 eurot.
Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot. Ringkonnakohus suurendas kostjalt väljamõistetavat kahjuhüvitist 100 euro võrra. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.
Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-11555
Hagiavalduse kohaselt on kostjad saatnud hageja klientidele ja koostööpartneritele laimukirju, mis sisaldavad au teotavaid ja majanduslikult kahjulikke ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnaguid. E-kirjad sisaldasid mh järgmiseid väiteid: “Hageja varastas kostja raha” ja “hageja riisus kostja vara”. Hageja hinnangul oli tema laimunõue põhjendatud summas 3000 eurot.
Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 500 eurot. Ringkonnakohus oli seisukohal, et pole alust muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud mittevaralise kahju suurust.
Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9743
Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad telesaates ja Facebookis hageja kohta järgmiseid tegelikkulisele mittevastavaid väiteid. “Hageja on saanud kriminaalsüüdistuse”, “hageja on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel”, “hageja on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest”, “hagejale kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane”, “hageja jättis kinnistu eest tasumata ning pani selle summa hoopis endale taskusse”. Hageja hinnangul oli tema laimunõue põhjendatud summas 50 000 eurot.
Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4000 eurot. Ringkonnakohus oli seisukohal, et maakohus on piisava põhjalikkuse argumenteerinud, toetudes asja materjalidele lisatud tõenditele, miks on põhjendatud kahjuhüvitise 4000 euro väljamõistmine.
Teised artiklid samal teemal:
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.