Mida nõude loovutamine tähendab?
Käesolev artikkel keskendub nõude loovutamisele, mille aluseks on nõude loovutamise leping
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt tähendab nõude loovutamine seda, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). See tähendab, et nõuet loovutav isik ja nõude omandaja peavad sõlmima kehtiva loovutamislepingu. Alles siis saab uus võlausaldaja nõude omanikuks ja astuda senise võlausaldaja asemele. Võlgniku nõusolek nõude loovutamiseks ei ole vajalik.
Nõude loovutamine on käsutustehing, mida tuleb eristada kohustustehingust. Kohustustehing, mille täitmiseks loovutamine toimub, võib olla ükskõik milline võlaõiguslik leping, mille esemeks on nõudeõigus ning mille täitmiseks on vajalik selle üleandmine uuele võlausaldaja. Näiteks võib loovutamislepingu aluseks olevaks kohustustehinguks olla nõude müügileping. See tähendab, et nõude müügilepingu täitmiseks sõlmitakse nõude loovutamise leping, et nõuet saaks käsutada. Praktikas sisaldab nõude loovutamise leping nii nõude müügilepingut kui ka nõude loovutamist. Üldreeglina on nõude loovutamise leping vormivaba.
Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (VÕS § 171 lg 1).
Milliseid nõudeid ei saa loovutada?
VÕS § 164 lg 1 teine lause täpsustab, et nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Tegemist on eelkõige nõuetega, mille esemeks on nõudeõigust omava isiku isiklik õigus teatavale sooritusele. Näiteks abikaasa õigus nõuda ülalpidamist. Rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded on üldjuhul alati üleantavad ja loovutatavad.
VÕS § 166 lg 1 täpsustab, et loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Seega on võimalik küll nõude müük, kuid seda eeldusel, et kokkulepitud hind on nõude väärtusega samaväärne. Selliste nõuete loovutamine ei saa eelnevast tulenevalt toimuda nt kinkena.
Lisaks ei lähe nõude loovutamisega üle nõude aluseks oleva senise võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud lepinguga kaasnevad kujundusõigused. Sellised kujundusõigused on näiteks lepingust taganemine, lepingu ülesütlemine, hinna alandamine. Nende õiguste kasutamiseks peaks uus võlausaldaja esialgse lepingu üle võtma VÕS § 179 kohaselt. Kuivõrd nimetatud õigused on lahutamatult seotud võlasuhtega, millest nad tekkisid, siis ei saa neid õigusi ka võlasuhtest lahutatuna kasutada. Vastava kujundusõiguse kasutamine mõjub kogu võlasuhtele tervikuna. Sellised kujundusõigused ei ole eeltoodu tõttu eraldi loovutatavad ning neid on võimalik üle anda üksnes koos kogu võlasuhtega tervikuna, st lepingu ülevõtmisega (Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 12).
Kui lepingu ülevõtmist ei toimu, kuid uus võlausaldaja tahab kasutada senise võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kujundusõigusi (nt lepingust taganemine või selle ülesütlemine), siis on põhimõtteliselt võimalik olukord, kus senine senine võlausaldaja annab selleks volituse uuele võlausaldajale. Esialgse lepingu pooleks jääb aga endiselt senine võlausaldaja, kui lepingu ülevõtmist ei toimu.
Tagatiste ja kõrvalkohustuste üleminek
Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale (VÕS § 167 lg 1 ). Nõudega seotud tagatised on VÕS § 167 lg 2 esimese lause kohaselt sellised tagatised, mis lõpevad tagatava nõude lõppemisel. Sellised tagatised võivad olla nt käendus ja erinevad pandiõigused.
Samas võivad pooled kokku leppida, et nõude loovutamisega ei kaasne sellega seotud tagatiste üleminekut. Sellisel juhul ei ole loovutatud nõudele vastava kohustuse täitmine pärast loovutamist enam tagatisega tagatud.
Nõudega seotud kõrvalkohustuste näidisloetelu on VÕS § 167 lg-s 3. Selle kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Nõudega seotud kõrvalõigusteks on ka pankroti- ja täitemenetlusega seotud eelisõigused (§ 167 lg 1).
Nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on VÕS § 167 lg 2 teise lause kohaselt sellised tagatised ja kõrvalkohustused, mis ei lõpe tagatava või kõrvalkohustusega seotud nõude lõppemisel. Näiteks hüpoteek, kommertspant. Nende puhul ei toimu tagatise automaatset üleminekut nõude omandajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused (VÕS § 167 lg 1 teine lause).
Võlgnikule nõude loovutamisest teatamine
Nõude loovutamisest ei pea üldjuhul võlgnikule teatama. Küll aga soovitame seda teha. Probleemid tekivad, kui võlgnik, kes ei teadnud nõude loovutamisest, täidab kohustuse senisele võlausaldajale. Kui võlgnik täitis kohustuse senisele võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et võlgnik on kohustuse täitnud õigele isikule (VÕS § 169 lg 1).
Kui võlgnik on nõude täitnud senisele võlausaldajale, tekib uuel võlausaldajal senise võlausaldaja vastu alusetu rikastumise nõue. Uuel võlausaldajal puuduvad nõuded võlgniku vastu, kes ei olnud loovutamisest teadlik.
Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule (VÕS § 170). Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud (VÕS § 172).
Teade nõude loovutamisest peab tulema seniselt võlausaldajalt. Uue võlausaldaja teatel ei ole õiguslikku tähendust, kuniks võlgnikule edastatakse nõude loovutamist kinnitav dokument. Nõude loovutamise lepingut ei pea võlgnikule esitama. Kui VÕS § 170 tingimused on täidetud, siis ei tohi võlgnik enam nõuet täita senisele võlausaldajale. Vastasel juhul toimub täitmine valele isikule, mis ei too kaasa nõude lõppemist. Võlgnik võib sellisel juhul seniselt võlausaldaja üleantu tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete kohaselt.
Mida saab sellises olukorras teha uus võlausaldaja? Uus võlausaldaja võib nõuda võlgnikult kohustuse uut täitmist endale. Samuti võib uus võlausaldaja senisele võlausaldajale toimunud täitmise heaks kiita, mis muudab senise võlausaldaja tagasiulatuvalt täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikuks. Seejärel saab uus võlausaldaja nõuda seniselt võlausaldajalt võlgniku poolt üleantu välja alusetu rikastumise sätete kohaselt.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.