Isiku kohustus tagada rahvastikuregistris oma elukoha aadressi olemasolu ja õigsus
Rahvastikuregistri seadus (RRS) kohustab isikut esitama rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadress, kus isik alaliselt või peamisel elab (RRS § 65 lg 1). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. „Alaline elamine tähendab seda kohta, kus inimene peamiselt viibib, kus on tema kodu, st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud, kus ta ööbib, puhkab, kus on tema isiklikud asjad jms. Peamiselt elamine tähendab seda, et antud kohas viibib isik rohkem kui mingis muus kohas” (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“, Tallinn 2010, lk 62). Rahvastikuregistris oma elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse tagamise kohustus on kõigil isikutel. Käesolev artikkel keskendub aga just üürnikele.
Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is sätestatu kohaselt (RRS § 68). Alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadressi 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates (RRS § 69 lg 1).
Seega tagab üürniku sissekirjutus üürniku seadusest tuleneva kohustuse täitmise, st tagada rahvastikuregistris oma elukoha aadressi olemasolu ja õigsus. Lisaks on üürniku jaoks eelkõige olulised elukoha kandest tekkivad muud võimalused ja saadavad hüved. Elukoha kanne on aluseks kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerimiseks, saada osa tasuta ühistranspordist, riigilt erinevate rahaliste toetuste saamiseks jm.
Kui üürnik asub üürikorterisse elama, siis on ta seadusest tulenevalt kohustatud oma uue elukoha aadressi andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks esitama. Üürnik peab seda tegema 14 päeva jooksul alates eluruumi elama asumisest arvates.
Mille alusel üürniku sissekirjutus tehakse?
Tavaliselt tehakse üürniku sissekirjutus elukohateate alusel. Üürnik esitab esitatava elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele elukohateate elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse (RRS § 74 lg 1). Elukohateade esitatakse isiklikult või posti teel kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult (RRS § 74 lg 2 esimene lause). Elukohateates märgib üürnik oma elukoha aadressi, ruumi kasutamise aluse ning ruumi omaniku kirjaliku nõusoleku, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud ruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti (RRS § 75 lg 2). Elukohateatele lisatakse ruumi kasutamise õigust tõendav dokument, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud RRS § 75 lg 2 punktis 3 sätestatud nõusolekut (RRS § 75 lg 4 punkt 1).
Üürniku sissekirjutuseks piisab seega sellest, kui üürnik esitab elukohateatega kohalikule omavalitsusele üürileandjaga sõlmitud üürilepingu. Sellisel juhul ei ole üürileandja eraldi nõusolek elukoha kande tegemiseks vajalik. Võib öelda, et üürileandja nõusolek sisaldub üürilepingus. Kui aga nõusolekut üürileandjalt küsitakse, siis puudub üürileandjal seadusest tulenev õigus keelduda nõusoleku andmisest. Elukoha kande tegemiseks piisab üürilepingust.
Kui üürileandja ei anna nõusolekut, siis on üürnikul õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole. Kohalik omavalitsus viib läbi RRS 11. peatükis sätestatud menetluse (RRS § 78 lg 2).
Kui üürileandja ei anna nõusolekut kanda rahvastikuregistrisse elukohateates märgitud üürniku elukoha aadressina üürileandjale kuuluva eluruumi aadressi, kuid kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt kasutab elukohateate esitanud üürnik üürileandjale kuuluvat ruumi oma elukohana, kannab kohaliku omavalitsuse üksus elukohateates märgitud eluruumi aadressi üürniku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse (RRS § 87 lg 4). Seega rakendab kohaliku omavalitsuse üksus uurimispõhimõtet ja kaalutlusõigust. Kohalik omavalitsus registreerib üürniku elukohateate üürileandja nõusolekust sõltumata vaid juhul, kui üürnik reaalselt elukohateates esitatud aadressil elab.
Kas üürileandja saab teada, kui tema üürikorterisse on tehtud üürniku sissekirjutus?
Kui omanikule kuuluva ruumi aadressile kantakse rahvastikuregistris isiku elukoha andmed või omanikule kuuluva ruumi aadressile kantud isiku elukoha andmed kantakse teisele aadressile, teavitatakse ruumi omanikku ruumi aadressil toimunud elukoha andmete muudatustest automaatselt turvalise veebikeskkonna kaudu (RRS § 72 lg 1). Teavitamine on automaatne ja toimub ainult teabevärava www.eesti.ee kaudu. Teavitatakse neid, kes on oma eesti.ee e-posti meiliaadressi suunanud oma isiklikule meiliaadressile.
Kas üürniku sissekirjutus annab üürnikule õiguse eluruumi elukohana kasutada?
Rahvastikuregistrisse kantud aadressid ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel (RRS § 65 lg 3). Seega ei anna üürniku sissekirjutus iseenesest üürnikule õigust eluruumi elukohana kasutada. Eluruumi kasutamiseks on üürnikul vaja kehtivat üürilepingut. Vaid kehtivast üürilepingust tuleneb üürniku õigus eluruumi kasutada.
Üürniku sissekirjutus ei anna üürnikule õigust ka näiteks eluruumi omandile. Omandiõigus eluruumile tekib kinnistusraamatu kandest, mitte rahvastikuregistri kandest.
Kas üürileandja saab üürniku sissekirjutust muuta?
RRS § 88 lg 1 kohaselt on üürileandjal õigus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt üürniku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
- üürniku elukohaks on märgitud üürileandjale kuuluv ruum;
- üürnikul ei ole õigust kasutada üürileandja ruumi oma elukohana;
- üürnik ei kasuta üürileandja ruumi elukohana.
Kordame, et selleks, et kohalik omavalitsus saaks muuta üürileandja taotlusel üürniku elukoha andmeid, peavad olema täidetud kõik kolm tingimust. Üürileandja õigustatud nõudmise menetluse käigus teavitatakse üürnikku ning antakse üürnikule võimalus elukoha andmete muutmise menetlus vaidlustada.
Kohaliku omavalitsuse üksus ei rahulda üürileandja taotlust muuta üürniku elukoha andmeid, kui:
- üürnik tõestab taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates 30 päeva jooksul dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana, või
- üürniku ja üürileandja vahel on pooleli kohtuvaidlus või vaidlus üürikomisjonis ruumi kasutusõiguse üle.
Omaniku õigustatud nõudmise menetluse puhul on tegemist haldusmenetlusliku otsusega, mida isikul on võimalik vaidlustada. Üürileandja ja üürniku vaidlus ruumi kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras (RRS § 92).
Kui üürnik soovib üürileandja korterisse sissekirjutust teha või üürileandja soovib kontrollida, kes on tema üürikorterisse sissekirjutatud, siis tasub alustada andmete sisestamist ja kontrollimist veebilehel www.rahvastikuregister.ee.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.