Müügilepingu tähendus sõiduki lepingutingimustele vastavuse hindamisel
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi VÕS § 217 lg 1 järgi vastama lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi ja kirjelduse osas. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole sõiduki konkreetsetes omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab sõiduk vastama kasutusotstarbele. Samuti peab sõiduk olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses.
VÕS § 2171 sätestab erisätted asja lepingutingimustele vastavusele tarbijalemüügi puhul. Näiteks loetakse asi lepingutingimustele vastavaks, kui selle kirjeldus, kvaliteet, kasutusviis ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele. Lisaks peab asi olema seda liiki asjadele tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ning arvestades müüja poolt või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute, sealhulgas tootja poolt asja suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või märgistusel (VÕS § 2171 lg 3 p 2).
Kui kasutatud sõiduki lepingutingimustele vastavus ei ole tuvastatud, võib ostja lepingust taganeda ja nõuda tagasi makstud summat. Lepingutingimustele mittevastavus peab olema oluline. Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline (VÕS § 116 lg 5). Samuti võib ostja nõuda müüjalt nt asja parandamist, kahju hüvitamist või hinna alandamist. Käesolev artikkel keskendub lepingust taganemise nõude esitamisele.
Taganemise tähtajad
Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (VÕS § 220 lg 1). Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul (VÕS § 118 lg 1).
Müügikuulutuse tähendus sõiduki lepingutingimustele vastavuse hindamisel
Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused peavad olema tõesed. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed (VÕS § 14 lg 1). Seejuures võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu 30.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 19).
Näiteks saavad müügikuulutuse andmed sõiduki läbisõidu või avariilisuse kohta müügilepingu osaks.
Mida tähendab “seda liiki asjadele tavaliselt omane kvaliteet”?
Kasutatud sõidukite võõrandamise puhul ei ole sarnaselt muudele vanadele esemetele õige lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite omadustest. Lepingutingimustele vastavaks võib osutuda ka asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja mõistlikult oodata, võib tegemist olla sõiduki lepingutingimustele mittevastavusega (Riigikohtu 14.02.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-21-1758/64, p 10.2).
Kui sõidukit reklaamides jäetakse mulje, et tegemist on uue sõidukiga, siis tuleb kasutatud sõiduki lepingutingimustele vastavus hinnata nii, nagu tegemist oleks uue sõidukiga. Kohtupraktikas on leitud, et sõnadest “heas korras, sõidab hästi” ei saa siiski järeldada, et reklaamiti uut sõidukit (viidatud lahend nr 2-21-1758/64, p 11).
Millal müüja ei vastuta sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest?
VÕS § 218 lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis tuleb eeldada, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega. Selliseid puudusi ei pea müügilepingus märkima (Riigikohtu 26.09.2007 otsus tsiviilasjas ne 3-2-1-71-07, p 13). Näiteks on kohtupraktikas leitud, et konditsioneeri, turbo ja kesklukustuse korrasolek on ülevaatusel ja proovisõidul tuvastatav (Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-739, p 24). Selliste puuduste eest müüja seega ei vastuta.
Kasutatud sõiduki lepingutingimustele vastavus kohtupraktikas
Riigikohtu 14.02.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-21-1758/64
Äriühingust müüja ja tarbijast ostja sõlmisid sõiduauto müügilepingu. Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduki läbisõit 279 950 km. Päev pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukit käivitades, et autol vajab vahetamist hooratas. Sõiduki esinduses selgitati ostjale, et hooratta õigel ajal välja vahetamata jätmise tõttu tuleb peatselt välja vahetada ka käigukast. Ostja asus seisukohale, et kasutatud sõiduki lepingutingimustele vastavus ei leidnud kinnitust ning talle anti üle lepingutingimustele mittevastav sõiduk. Ostja taganes lepingust ja nõudis sõiduki ostuhinna tagastamist.
Müüja nõuet ei tunnistanud.
Kohtud tuvastasid, et vaidlusaluse sõiduki hooratast oli vaja vahetada kaheksa päeva pärast sõiduki ostmist. Ekspertarvamuses leiti, et sellise sõiduki hooratas vajab tavapäraselt vahetust umbes 300 000 km suuruse läbisõidu saavutamisel.
Riigikohus asus seisukohale, et hooratta vahetamise vajadust saab pidada harilikust kulumisest tingituks, kui see vajadus ilmneb ligikaudu sellelähedasel ajal, mil hooratas ka ootuspäraselt vahetamist vajaks. Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduki läbisõit 279 950 kilomeetrit. Seega võis sõiduki kasutamise mahu tõttu sõiduki hooratas juba müügilepingu sõlmimise ajal või peatselt peale seda vahetust vajada. Müüja ei viidanud müügikuulutuses, et sõiduki hooratas on välja vahetatud. Seega pidi ostja mõistlikult ette nägema, et soetatud sõiduki hooratas võib vajada vahetust.
Ehkki sõiduki hooratta vahetuse vajadus ilmneski müügilepingu sõlmimisest kaheksa päeva möödumisel, ei olnud sõiduki seisukord hooratta seisukorra tõttu halvem sellest, mida võis müüja avaldatud sõiduki läbisõitu ja sõiduki müügihinda arvestades mõistlikult oodata. Järelikult ei tähendanud hooratta vahetamise vajadus seda, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele.
Kuna ostja väitis, et käigukasti kahjustused olid tingitud väljavahetamist vajanud hoorattast, võis ostja järelikult sõiduki läbisõitu arvestades mõistlikult oodata, et asendamist vajanud hooratta tõttu võis ka käigukast olla kahjustatud. Seetõttu ei saa võimalikest käigukasti kahjustustest järeldada, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele.
Kuivõrd müüja ei rikkunud müügilepingut, puudus ostjal õigus müügilepingust taganeda.
Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-2074
Pooled sõlmisid 2020. a kasutatud sõiduki müügilepingu. Müüja väljastas ostjale sõiduki tehnoakti, milles toodi välja sõiduki tehniline seisukord. Sõiduki läbisõiduks kinnitati 200 397 km. Sõiduki tehniline seisukord oli tegelikkuses halvem kui aktis märgitud. Remondi vajalikkuse kontrollis selgus, et sõiduki välismaa esinduse andmetel oli 2015. a oktoobris sõiduki läbisõit 562 226 km. Seega oli sõiduki läbisõit suures ulatuses maha keritud. Ostja taganes müügilepingust ja nõudis mh müügilepingu alusel makstud summa tagastamist.
Müüja nõuet ei tunnistanud.
Kohus asus seisukohale, et müüja esitatud sõiduki läbisõidu andmed said müügilepingu osaks. Müügikuulutusest nähtus sõiduki läbisõit 200 580 km. Nimetatut ei lükka ümber müüja väide, et müügikuulutuses oli läbisõidu juurde märgitud “läbisõidumõõdiku näit” ja mitte “tagatud tegelik läbisõit”. Esitatud teave oli mõistetav viisil, et sõiduki läbisõit on 200 580 km. Müügieelselt lubatud läbisõidust üle kahe korra suurem läbisõit on varjatud puudus, mida ei ole võimalik märgata sõiduki visuaalsel ülevaatusel.
Kui ostetava sõiduki läbisõit oli juba 2015. a 562 226 kilomeetrit, s.o üle kahe korra suurem kui müügilepingu sõlmimisel, sh müügikuulutuses, avaldatud, on tegemist ostjale üle antud asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest müüja vastutab. Sõidukil ei olnud müügi hetkel kokkulepitud omadusi, st seda oli tunduvalt rohkem kasutatud.
Sõiduki läbisõit on müügilepingu oluline tingimus, mille olulises määras ületamine on müügilepingu oluline rikkumine. Ostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingult lootis (väiksema läbisõiduga auto, mille detailid on väiksema kulumisastmega). Müüja pidi aga kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette nägema.
Ostjal oli õigus müügilepingust taganeda ja nõuda müüjalt müügihinna tagastamist. Müüjal oli omakorda õigus nõuda ostjalt sõiduki tagastamist.
Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-17413
Vaidluse asjaolude kohaselt sõlmis ostja eraisikuna ja müüja äriühinguna kasutatud sõiduki müügilepingu. Müüja kinnitas ostjale, et tegemist on avariivaba autoga. Hilisemal pöördumisel esinduse poole ilmnes, et sõiduk on avariiline. Ostja taganes müügilepingust, kuna sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele. Puudust ei ole võimalik kõrvaldada. Ostja nõudis mh müügihinna tagastamist.
Müüja nõuet ei tunnistanud.
Ringkonnakohus tuvastas, et pooled koostasid müügilepingu lisana üleandmise-vastuvõtmise akti. Aktis on lahter „muud asjaolud“ ja selles rida „Sõidukiga on toimunud kahjujuhtumeid või avariisid“ ning kasti „ei“ on tehtud linnuke. Seega oli kahjujuhtumite ja avariide puudumine müügilepingu tingimus. Avariilise sõiduki näol oli tegemist lepingutingimustele mittevastava asjaga, kuna sellel ei olnud kokkulepitud omadusi. Ringkonnakohus leidis, et sõidukil avariilisuse puudumine oli müügilepingu oluline tingimus. Kuna avariilise sõiduki müümisega rikkus müüja oluliselt müügilepingut, võis ostja lepingust taganeda.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.