Käesolev artikkel vaatleb, kuidas õnnestus kohustatud vanematel elatise vähendamine 2023. a kohtupraktikas.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
Elatisnõude aluseks olevad asjaolud võivad olla muutunud, kui lapse vajadused on muutunud. Asjaolud võivad olla muutunud, kui vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samuti näiteks olukorras, kus vanemale on sündinud uus laps (Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-7891, punkt 8).
Alates 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Käesoleva artikli avaldamise hetkel on PKS § 101 lg 1 järgi arvutatava elatise suuruseks 260,33 eurot. Alates 01.04.2024 on PKS § 101 lg 1 järgi arvutatava elatise suuruseks 287,72 eurot.
PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanema teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Elatise vähendamine, sest vanemale on sündinud veel lapsi
Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.12.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-3741, et elatise väljamõistmise asjaolud on muutunud, kui vanemale on sündinud pärast lahendi tegemist veel lapsi. Sellisel juhul on elatise vähendamine põhjendatud. Viidatud tsiviilasjas oli vanemal täiendavalt kahe lapse ülalpidamiskohustus, mida tal varasema otsuse tegemise ajal ei olnud. Vanemalt oli mõistetud välja igakuine elatis 250 eurot, mis muutus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Elatise suurus elatise vähendamise hagi esitamise hetkel oli 292 eurot.
Ringkonnakohus tuvastas, et lapse isa täitis kokku nelja lapse ülalpidamiskohustust umbes 1000 euro ulatuses kuus. Lapse isa netopalk, komandeeringutasu ja töövõimetustoetus kokku oli keskmiselt umbes 1530 eurot kuus. Kohus asus seisukohale, et arvestades lapse isa ülalpidamiskohustusi ning sissetulekuid, ei ole ta võimeline tasuma elatist 292 eurot kuus. Kuna lapse isa oli osaliselt töövõimetu, siis ei saa ka eeldada, et ta on suuteline teenima oluliselt suuremat töötasu. Kohus vähendas väljamõistetud elatist 240 euroni (kindla summana) kuus. Kohus selgitas, et sellega ei saa ebaproportsionaalselt kahjustada elatise maksmise eesmärk. Lapse ülalpidamiseks oli kokku vahendeid 560 eurot kuus. Lapse ema täidab ülalpidamiskohustust samas summas nagu isa ning emale laekub lapsetoetus 80 eurot kuus. Ligilähedane summa jääb sellisel juhul lapse isale ka iseenda toimetulekuks.
Vanema majanduslik olukord on muutunud
Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-16193 tuvastati, et alates elatise väljamõistmisest oli kohustatud vanema majanduslik olukord halvenenud. Vanema sissetulek oli vähenenud. Ta ei saanud enam vanemahüvitist ning tal oli puuduv töövõime. Samuti ei saanud ta ka noorima lapse arenguhäire tõttu täies mahus tööle asuda. Elatise maksmine summas 250 eurot kuus, ei olnud jätkusuutlik, arvestades vanema tervislikku ja majanduslikku seisundit ning ülalpeetavate arvu. Kohus asus seisukohale, et need asjaolud kogumis annavad aluse elatise vähendamiseks.
Elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jääv raha on oluliselt väiksem toimetulekupiiri määrast. Kohus tuvastas, et vanema enda vajaduste katteks jääb talle kätte vaid 151,28 eurot, mis on alla toimetulekupiiri. Sellises olukorras on põhjendatud kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. Kohus leidis, et mõistlikuks ja põhjendatud elatise suuruseks saab pidada igakordset PKS § 101 lõigetes 3-5 reguleeritud elatise suurust, millest on maha arvatud 100 eurot.
Elatise vähendamine ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel
Tallinna Ringkonnakohus asus 27.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-4549 seisukohale, et suurenenud peretoetust tuleb arvesse võtta lapse vajaduste muutumise hindamisel. Kohustatud vanem palus arvesse võtta uue asjaoluna, et 01.02.2023 jõustunud perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 muudatuse kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot seni kehtinud 60 euro asemel. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 esimene lause sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Ringkonnakohus võttis muutunud peretoetuse suurust arvesse uue asjaoluna.
Elatise vähendamine, sest õiguslik olukord on vahepeal muutunud
PKS § 217² lg 1 näeb ette, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 217² lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva PKS § 217² lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Sama asjaolu selgitas Riigikohus 30.11.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, punktid 13, 15-16).
Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-10888, et kui elatis on välja mõistetud konkreetse summana, siis ei saa PKS § 217² elatise vähendamise alusnormiks. PKS § 217² ei ole kohaldatav juhul, kui kohustatud vanemalt mõisteti elatis enne 01.01.2022 välja konkreetses summas, mis ei sõltunud ei seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärast ega poole töötasu alammäära ulatusest kuus.
Seega, kui isikul tuli tasuda elatist kindla summana, mitte miinimumelatisena, siis ei muutunud makstava elatise suurus PKS § 217² lg 1 alusel ning ei kohaldu ka PKS § 217² lg 2. Seetõttu ei saa kohustatud vanem nõuda elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes, vaatamata sellele, kas uus õiguslik olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju tal tuleb lapsele praegu elatist maksta, või millised on alates 01.01.2022 elatise arvutamise alused (Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-7891, punktid 22-24).
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.