Avaldasime artikli esimest korda 8. veebruaril 2021 ning artiklit on täiendatud viimati 27. jaanuari 2022 seisuga. Artiklis on lähtutud 2022. a alguse elatise baassummast ja 2020. a Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lugejal tuleb endal meeles pidada, et keskmine brutokuupalk ja baassumma on muutuvad summad. Arvutades elatist 10. augustil 2022 tuleb arvestada, et elatise baassumma on juba 209,20 eurot ja 2021. a Eesti keskmine brutokuupalk 1548 eurot. Soovitame baassummat ja keskmist kuupalka kontrollida alati elatiskalkulaatorist, mis on kättesaadav siit.
Juba aastaid on olnud juttu sellest, kuidas kehtiv miinimumelatis ei täida praktikas alati oma eesmärki. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. Senine miinimumelatise summa asendatakse paindlikumate elatise arvutamise alustega. Seega ei saa enam rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub konkreetse pere asjaoludest. Kas tegemist on ka õiglasemate arvutamise alustega, on iga lapsevanema enda otsustada. Meie eesmärk siinkohal on selgitada uut elatise arvutamise korda.
Näiteks, kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 213 eurot kuus ühe lapse kohta (elatise baassumma 200 eurot+3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot-pool lapsetoetust 30 eurot).
Asjaolud, millest lähtutakse on järgmised:
- Aluseks võetakse pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot). Elatise baassuma on kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mis esialgu pidi olema 180-181 eurot, kuid ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed juba muutunud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi (THI) muutuse võrra liitintressi põhimõttel. Esimene korrigeerimine 2021. aasta THI-ga toimub 2022. aasta 1. aprillil.
- Kohustatud vanema sissetulek – elatise baassummale (200 eurot) lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. 2020. aastal oli keskmine brutotöötasu 1448 eurot kuus ja 3% sellest 43 eurot. Seega eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning see arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil. Kui 43 eurot lisada elatise baassumale (200 eurot), on elatise summa kokku 243 eurot (peretoetusi ja jagatud elukohta arvestamata). Kui pool lapsetoetust maha arvata (60/2=30), siis saame elatise summaks 213 eurot (243-30). Vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3% kohustatud vanema tegelikust kuutasust.
- Peretoetused – elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, nagu see üldjuhul on, arvatakse toetuse osa (toetuse summa kokku jagatuna alaealiste laste arvuga peres ja jagatuna kahega) elatise summast maha. Selleks et saada ühe lapse kohta mahaarvatav summa, tuleks liita kokku kõik last kasvatava vanema poolt saadavad lapsetoetused ja lasterikka pere toetus ning jagada saadud summa laste arvuga ja seejärel kahega. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 alusel makstakse vähemalt kolme lapsetoetust saama õigustatud last kasvatavale perele lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot ja seitset või enamat last kasvatavale perele 400 eurot. Näiteks kui peres kasvab kolm last, siis tuleks mahaarvatavaks summaks ümardatult (60 + 60 + 100 + 300) / 3 = 173 eurot, millest ühe vanema osa iga lapse kohta oleks pool ehk ümardatult 87 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2023 kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust.
- Lapse jagatud elukoht – kui laps viibib koos kohustatud vanemaga aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Näiteks, kui laps viibib kohustatud vanema juures 10 päeva kuus, siis on arvutuskäik järgmine: 10 päeva*100%/15 päeva=66,67%. Seega viibib laps kohustatud vanema juures igakuisest ajast 66,67%, mille võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Näiteks juhul, kui baassumma on 200 eurot, millele lisame 3% kohustatud isiku sissetulekust, st 43 eurot ning lahutame lapsetoetuse määra, st 30 eurot, saame elatiseks: (200+43-30)-66,67%=71 eurot. Kui kellelegi jääb selgusetuks, kust tuleb 15 ööpäeva, siis see on vanema kohustatud aeg lapsega ühes kuus ning see number on välja toodud ka elatiskalkulaatoris jagatud elukoha näites, avades kogu arvutuskäigu. Elatiskalkulaator arvestab lahuselava vanema tegeliku lapsega koosveedetud aja proportsiooniga. Meieni on jõudnud info, et seletuskirja arvutuskäigus on viga ning sellest lähtudes, ei jõuaks 50% puhul elatise summa kunagi nulli.
- Elatist saavate laste arv samas peres – mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Näiteks kui esimese lapse puhul oleks arvutuse aluseks võetav summa 100 eurot, siis teise lapse puhul 85 eurot, kolmanda puhul samuti 85 eurot jne. Kui esimese ja teise lapse vanusevahe on näiteks 2 aastat ning teise ja kolmanda lapse vanusevahe samuti 2 aastat, siis tuleks elatise summat vähendada nii teise kui kolmanda lapse puhul. Kui aga esimese ja teise lapse vanusevahe on näiteks 4 aastat ning teise ja kolmanda lapse vanusevahe 2 aastat, siis tuleks summat vähendada vaid kolmanda lapse puhul. Mitme lapse kasvatamisel tekkiva kokkuhoiu puhul on oluline silmas pidada, et säästu tekkimise eelduseks on laste kasvamine samas peres.
Eeltoodud kriteeriumide alusel arvutatud elatisega võrreldes väiksemas summas võib kohus elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb perekonnaseaduse (PKS) § 102 lõikes 2 samaks, nt vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Pange tähele aga, et kui enne eelnõu jõustumist (planeeritav jõustumisaeg on 1. jaanuar 2022) tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatise miinimummmäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse rakendussättega elatise summaks alates eelnõu jõustumisest 292 eurot kuus ühe lapse kohta. See tähendab, et varasema miinimumelatise summad n-ö külmutatakse 2021. aasta tasemel ja töötasu alammäära edasisel suurenemisel elatise summa sellest tulenevalt enam ei suurene. Rakendussäte puudutab seega vaid elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana. Rakendussäte ei kohaldu ka olukordadele, kus elatise summa on küll seotud töötasu alammääraga, kuid väiksemas või suuremas ulatuses kui 50% (näiteks on välja mõistetud igakuine elatise summa 25% töötasu alammäärast).
Selgitame, et varasema plaani kohaselt, kui enne eelnõu jõustumist oli kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealisele lapsele summas 193 kuni 292 eurot kuus (kaasa arvatud), oleks loetud rakendussättega uueks elatise summaks alates eelnõu jõustumisest 193 eurot kuus ühe lapse kohta. Viidatud esialgne plaan siiski sellisel kujul läbi ei läinud ning lähtuda tuleb eelpool viidatud n-ö külmutatud summas 292 eurost.
Rakendussättega on hõlmatud nii kohtuotsused, kompromissi kinnitamise määrused kui ka hagi tagamise määrused. Erinevalt kohtulahenditest ei kohaldu rakendussäte notariaalsetes ja muudes kohtuvälistes elatise tasumise kokkulepetes määratud elatise summadele automaatselt. Kui elatist makstakse vanemate omavahelise kokkuleppe alusel, siis saavad vanemad lapse tegelikke vajadusi silmas pidades kokku leppida, kas jätkata tasumist senisel viisil, lähtuda uutest elatise arvutamise reeglitest või fikseerida sarnaselt rakendussättele senine elatise suurus. Kui kokkulepet ei saavutata, saavad vanemad pöörduda kohtusse elatise summa kindlaksmääramiseks.
Edaspidi tuleb seega jälgida, et kui elatis mõistetakse välja kohtulahendiga, siis tuleb lahendi resolutsioonis välja tuua elatise summa iga-aastane korrigeerimine tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutuse võrra ning peretoetuse muutudes, et ei tekiks vajadust nende muutujate lisamiseks uuesti kohtusse pöörduda.
Samuti võib kohus lisaks lapse vajaduste arvestamisele suurendada elatise summat muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Näiteks kui üks vanematest panustab lapse kasvatamisse teisega võrreldes oluliselt rohkem aega, siis võib ka tema rahaline panus olla väiksem.
Kui PKS § 101 kohaselt arvutatud elatise summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused, tema kulud huviharidusele on keskmisest suuremad vms) või ei ole kooskõlas lapse elustandardiga ajal, mil vanemad last koos kasvatasid, on võimalik nõuda elatist suuremas summas. Elatist on võimalik nõuda suuremas summas ka näiteks siis, kui last peamiselt kasvatav vanem kaotab osaliselt või täielikult töövõime ning teise vanema sissetulek võimaldab elatist tasuda suuremal määral.
Kuni eelnõu jõustumiseni on 2021. aastal elatis ühele lapsele 292 eurot kuus.
Eelnõu planeeritav jõustumisaeg on 1. jaanuar 2022.
Eelnõu menetluskäiguga on võimalik tutvuda siin.
Võib-olla on kasu ka meie artiklist “Kuidas elatist alates 2022. aastast arvutada?”
Kui vajad abi elatise väljamõistmisel, selle vähendamisel või suurendamisel, siis aitab sind RAND Õigusbüroo.