Tsiviilasjas nr 2-23-124789 lahendasid kohtud vaidlust, kus parkimiskorraldaja nõudis sõiduki omanikult leppetrahvi tasumist summas 45 eurot parkimistingimuste rikkumise eest.
Hagi asjaolud – tasumata leppetrahv
Parkimiskorraldaja heitis sõiduki omanikule ette, et parkimisel ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit. Mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimistrahv oli paigutatud sõiduki kojamehe vahele. Sõiduki omanik trahvile vastuväiteid ei esitanud ning nõudekirjale ei vastanud.
Vastuväited hagile – eksitus parkimisel sõiduki numbrimärgis
Sõiduki omanik vaidles hagile vastu. Omanik selgitas, et tasus sõiduki parkimise eest mobiilse parkimise vahendusel ning sai parkimiskinnituse. Parkimine läks maksma 3,75 eurot. Eksitus parkimisel toimus sõiduki numbrimärgis ühe numbriga. Parkimiskorraldaja oleks saanud kontrollida, et sõiduk vaidlusaluse numbrimärgiga ei olnud samal ajal parklas. Sõiduki omanikule kuulus sõiduauto teise numbrimärgiga ning vale numbrimärgiga sõiduk ei olnud omanikuga seotud.
Parkimiskorraldajal olid olemas vajalikud vahendid ja tehnilised võimalused, mis võimaldasid kontrollida, kas vastav sõiduk oli vaidlusalusel ajal parkla tsoonis pargitud. Eksitus parkimisel sõiduki numbrimärgis ei ole käsitatav parkimislepingu rikkumisena. Sõiduki omanik tasus parkimise eest täies ulatuses, mistõttu puudus lepingurikkumine ja alus leppetrahvi nõudmiseks. Alternatiivselt palus sõiduki omanik vähendada leppetrahv mõistliku suuruseni, sest parkimiskorraldajale ei tekkinud kahju.
Lisaks esitas sõiduki omanik vastuväited selle kohta, et parkimiskorraldaja ei täitnud kohustust teavitada omanikku leppetrahvist mõistliku aja jooksul. Sõiduki parkimise ja leppetrahvi väljastamise päeval oli parkla piirkonnas tugev tuul kuni 14 m/s. Arvestades, et tegemist oli hõredalt hoonestatud ja mere läheduses oleva piirkonnaga, lendas nimetatud tegurite koosmõjus igasugune paber tõenäoliselt ära.
Maakohtu otsus – jätta hagi rahuldamata
Kohus tuvastas, et sõiduki omanik tasus vaidlusaluses parklas parkimise eest mobiilsideoperaatori kaudu vastavalt parkimiskorraldaja tariifile. Eksitus parkimisel seisnes vales sõiduki numbrimärgis. See tähendab, et sõiduki omanik tasus parkimisel vale sõiduki eest. Seega oli sõiduki omanikule kuuluv sõiduk pargitud parkimistingimusi rikkudes ja parkimiskorraldajal oli õigus nõuda leppetrahvi tasumist.
Kohus pidas usutavaks omaniku selgitust, et tegemist oli eksitusega sõiduki numbrimärgi ühe numbri sisestamisel. Omaniku tegelik soov oli parkida talle kuuluv sõiduk. Kuivõrd omanikul puudus seos sõidukiga, mille parkimise eest ta tasus, ei olnud põhjust arvata, et tal oli soov tasuda sõiduki parkimise eest, mille omanik ta ei olnud.
Kohtu hinnangul esines alus leppetrahvi vähendamiseks 0 euroni. Tegemist oli inimliku eksitusega andmete sisestamisel ja tasuti sõiduki parkimise eest, mille eest sõiduki omanik ei pidanud tasuma. Seega sai parkimiskorraldaja alusetult sõiduki omanikult parkimistasu vale sõiduki parkimise eest. Parkimiskorraldaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks selle summa sõiduki omanikule tagastanud. Sõiduki omanik ei esitanud ka nõuet summa tagasisaamiseks, vaid leidis, et ta täitis parkimiskorraldaja ees sõiduki parkimistasu maksmise kohustuse. Põhjendamatu on sõiduki omanikult mõista välja leppetrahv olukorras, kus omanik tasus vaidlusalusel ajal parklas vale sõiduki parkimise eest.
Lendama läinud leppetrahvikviitungi kohta selgitas kohus, et parkimiskorraldaja oli tõendanud fotodega leppetrahvi paigutamist rikkumise kuupäeval sõiduki esiklaasi kojamehe vahele. Sõiduki omanik ei tõendanud erandlike asjaolude esinemist.
Parkimiskorraldaja apellatsioonkaebus
Parkimiskorraldaja leidis, et eksitus parkimisel sõiduki numbrimärgis on siiski lepingurikkumine ning leppetrahv väljastati põhjendatult. Mobiilse parkimise korral tuli sisestada sõnumisse selle sõiduki number, mida parkima sooviti panna. Kuivõrd sõiduki omanik pani parkima vale sõiduki ja ei kontrollid vastussõnumit, siis ei täitnud ta lepingut kohaselt. Lepingurikkumine ei olnud vabandatav. Tasudes asjasse mittepuutuva sõiduki parkimise eest, kannab riisikot see, kes sõiduki pargib. Parkimiskorraldaja tõendas, et pargitud numbrimärgiga sõiduk oli olemas ja registreeritud Eesti liiklusregistris. Lisaks parkis see sõiduk aastate jooksul korduvalt erinevatel parkimiskorraldaja parkimisaladel. Sõiduki omanik ei tõendatud, et samal päeval ei parkinud pargitud numbrimärgiga sõiduk ka vaidlusalusel parkimisalal.
Ringkonnakohtu seisukoht
Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Parkimiskorraldaja ei vaidlustanud sõiduki omanikult parkimise eest tasu saamist ajal, mil omanik sõidukit parkis. Parkimiskorraldaja väitis, et sõiduk omanik pidi tõendada, et samal ajal ei parkinud parkimisalal kaks sõidukit – üks, mille eest jäeti parkimistasu maksmata ja teine, mille parkimise eest maksti. Ekslik on parkimiskorraldaja väide, et sõiduki omanik pidi tõendama, et ta ei täitnud kolmanda isiku kohustust parkimiskorraldaja ees. Seda, et kolmandal isikul oli samasugune kohustus parkimiskorraldaja ees, mida täitis sõiduki omanik, tuleb tõendada parkimiskorraldajal, kui ta sellele tugineb. Ringkonnakohus leidis, et maakohus vähendas põhjendatult leppetrahvi 0 euroni.
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.