Mis on töötasu alammäär?
Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta (TLS § 29 lg 6).
Eelnevast tulenevalt on töötasu alammäär põhipalga suurus, alla mille ei tohi töötajale töötasu maksta. Alates 01.01.2024 on tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Erisused töötasu alammääras võivad tulla erinevatest kollektiivlepingutest või määrustest.
Töötasu alammäär ja selle seos töökoormusega
Töötasu alammäär sõltub töötajaga töölepingus kokku lepitud töökoormusest. Töötajale ei pea olema garanteeritud kuutasu alammäär, kui töölepingus on kokku lepitud osaline tööaeg (Tartu Maakohtu 27.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-9528, p 42). Kohtupraktikas on lisaks leitud, et olukorras, kus tükipalgaline täistööajaga töötaja ei suuda tükitöö süsteemi alusel valitsuse kehtestatud töötasu alammäära välja teenida, tuleb talle töötasuna maksta vähemalt töötasu alammäär ehk nn miinimumpalk (Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-2210, p 4).
TLS § 37 lg 1 sätestab, et kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu alandamise puhul peab töötajale seega jääma vähemalt töötasu alammäär või selle ajaühikule vastav osa.
Töötasu alammäära muutumine
Iga aasta 1. jaanuarist kehtestatakse uus tunnitasu alammäär ja kuutasu alammäär Vabariigi Valitsuse määrusega “Töötasu alammäära kehtestamine”.
Reeglina saab töötasu suurust muuta vaid poolte kokkuleppel, kuna TLS § 12 sätestab, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kuna aga TLS § 29 lg 6 sätestab, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta, siis tuleneb töötasu alammäära maksmise nõue seadusest. Sellisel juhul ei eelda töötasu alammäära muutuse kehtivus poolte eraldi kokkulepet. TLS § 29 lg 6 on ka imperatiivne säte ning sellest ei ole võimalik poolte kokkuleppega kõrvale kalduda.
Kuidas töötasu alammäära ja selle muutumist töölepingus kajastada?
Kui tööandja soovib töötajale maksta töötasu, mis vastab kehtivale töötasu alammäärale, siis selliselt tulebki töötasu suurus töölepingus ette näha. Just see on kokkuleppe oluline osa. TLS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma vähemalt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu). Seega võiks töölepingu sõlmimisel lepingus ära näidata, kui suur on töötasu alammäär töölepingu sõlmimise ajahetkel. Samuti on mõistlik töölepingus viidata sellele, et töötasu suurus muutub edaspidi vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale, mis kehtestatakse iga aasta 1. jaanuarist. Töölepingu muutmine igakordsel töötasu alammäära muutumisel ei ole ilmtingimata vajalik, kuid tööandja võiks töötajale töötasu alammäära muutumisest teada anda.
Kui aga töölepingus on kokku lepitud töötasu alammääras summaliselt ja lepingust ei nähtu üldse, et töötasu alammäär muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale, siis ei tähenda see, et tööandjal ei ole kohustust maksta töötajale kehtivat töötasu alammäära. TLS § 29 lg 6 on imperatiivne säte ning see ei eelda poolte kokkulepet ega töölepingu muutmist.
Töötasu alammäär ja ööajal töötamine
Kui tööaeg langeb ööajale, maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (TLS § 45 lg 1). Ööaeg on kell 22.00 kuni 6.00.
Ööajal töötamise tasu saab sisalduda töötasus siis, kui kokkulepitud töötasu on vähemalt töötasu alammäär koos kehtiva öötöö tasumääraga. Olukorras, kus kokkulepitud töötasu on eelmärgitust väiksem (kuid ületab TLS § 29 lg-s 5 nimetatud töötasu alammäära), tuleb võrrelda töötaja päeval ja öösel töötamise aega. Selle järgi saab teha kindlaks, kas töötajale on tagatud nii töötasu alammäär kui ka öötöö vähemalt 1,25‑kordne tasu. Vastasel korral lepivad pooled TLS § 45 lg 1 alusel kokku töötasu alammäärast suurema töötasu, aga töötaja ei saa ööajal töötamise eest ikka ettenähtud suuremat tasu. Seaduse eesmärk ei ole anda tööandjale võimalus hoida kõrvale töötasu alammäära ja öötöö eest ettenähtud suurema tasu maksmisest. Viidatud seisukoha leiab Riigikohtu 15.03.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-9335/18 (punkt 11.1).
Seega võib töölepingus kokku leppida, et töötajale tööülesannete eest makstav põhitöötasu sisaldab tasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal. Selline kokkulepe ei ole TLS § 2 järgi tühine ulatuses, milles sellega ei kalduta töötaja kahjuks kõrvale seaduses sätestatust. Kokkulepe peab tagama töötajale nii töötasu alammäära kui ka öisel ajal töötamise eest kehtiva öötöö tasumäära järgi arvestatud lisatasu. Ulatuses, milles kokkulepe välistab töötaja õiguse saada seaduses, poolte kokkuleppes või töölepingule kohalduvas kollektiivlepingus märgitud minimaalset töötasu, sh öötöö eest ette nähtud lisatasu, on tegemist TLS § 2 järgi töötaja kahjuks kõrvale kalduva ja tühise kokkuleppega (Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-9335, punktid 9.2-9.3).
Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.