Suhtluskorra muutmine – kas ja kuidas?

Suhtluskorra muutmise õiguslik alus

TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse mh siis, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Hagita asjadele kohaldatakse hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse erisusi. Seega on välistatud kohtusse pöördumine vaidlustes, mis on juba siduvalt lahendatud. Kui jõustunud lahendiga on kindlaks määratud vanema ja lapse suhtluskord, siis ei saa vanemad esitada kohtule avaldust suhtluskorra määramiseks.

Samas tuleb hagita asjades arvestada ka TsMS §-ga 480. Nimelt sätestab TSMS § 480 lg 1 teine lause, et kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Kestva toimega määruseks on ka määrus, millega on kindlaks määratud vanema suhtluskord lapsega. Seega toimub suhtluskorra muutmine TsMS § 480 lg 1 teise lause alusel. Vanem saab kohtule esitada avalduse senise suhtluskorra muutmiseks või tühistamiseks. Avalduse esitamisel peab vanem esile tooma muutunud asjaolud või õigusliku olukorra muudatuse. Muudatused peavad olema sellised, mis tingivad vältimatult varasema lahendi muutmise või tühistamise.

Millal on suhtluskorra kindlaksmääramise aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord muutunud?

Asjaolude muutusega on tegemist siis, kui lahendi tegemise aluseks olnud faktiline olukord on olemuslikult teistsugune. Õiguslik olukord muutub siis, kui muudetakse materiaalõigust, mida kohus asja lahendamisel kohaldas. Tegu peab olema asjaolude või olukorraga, mida eelmise lahendi tegemise ajal ei olnud olemas või ei saanud kohus nendega arvestada (Riigikohtu 22. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/104, p 21.1). Muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi tegemist ning olema piisavalt oluline. Sisuliselt on arvestatavad ainult sellised muutused, millest teades teeks kohus vältimatult teistsuguse lahendi.

Varasema lahendi muutmine, veel vahetult eelmise kohtuasja järel, nõuab lapse huvides eriti kaalukaid asjaolusid (viidatud lahend nr 2-16-5794/104, p 21.2). Eelnev tähendab, et vahetult eelmise kohtuasja lahendamise järel tuleb suhtluskorra muutmise vajadust täiendavalt põhjendada.

Millal on suhtluskorra muutmine põhjendatud?

Perekonnaseaduse § 123 lg 2 sätestab, et kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud.

Olukorras, kus esialgse suhtluskorra kindlaksmääramise ajal töötas vanem välismaal graafiku alusel, kuid nüüd töötab ta Eestis, on tegemist uue asjaoluga. Suhtluskorra muutmine on põhjendatud, kuna asjaolud on oluliselt muutunud (Tallinna Ringkonnakohtu 6 detsembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-1645, p 7.2).

Lapse tervise oluline halvenemine tähendab asjaolude olulist muutumist (Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-16454, p 11).

Muudatused vanemate hooldusõiguse ulatuses võivad olla uued olulised asjaolud (Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-17937, p 46).

Kui esialgse suhtluskorra kindlaksmääramise ajal käis laps lasteaias, kuid nüüd koolis, siis võivad olla asjaolud muutunud (viidatud lahend nr 2-19-17937, p 46). Samas on kohtupraktikas jõutud ka vastupidisele järeldusele. Näiteks leidis Tallinna Ringkonnakohus 24. oktoobri 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-17197 punktis 9, et pelgalt lapse kooli minek ja iseseisev koolis käimine pole piisav argument selleks, et tuvastada asjaolude olulist muutumist. Samas nähtub, et viidatud kohtuasjas sõlmisid vanemad esialgse suhtluskorra kompromissi korras ning vanemad arvestasid lapse kooliminekuga.

Millal ei ole suhtluskorra muutmine põhjendatud?

Kui esialgse suhtluskorra kindlaksmääramise ajal võeti arvesse, et üks vanem võttis lapsi ära ka laste haiguste ajal ja olenemata nende päevakorrast või halvustas ja solvas teist vanemat laste juuresolekul ning sellised asjaolud jätkusid ka edaspidi, siis ei ole tegemist uute asjaoludega (viidatud lahend nr 2-20-1645, p 7.2). Suhtluskorra muutmine ei saa toimuda jätkuvate asjaolude alusel.

Kui vanem on esialgse suhtluskorra kindlaksmääramise ajal võtnud vabatahtlikult kohustuse last transportida, siis vanema soov suhtluskorra muutmiseks transpordi osas võib olla ajendatud pigem mugavusest, mitte lapse huvidest. Sellises olukorras ei ole suhtluskorra muutmine põhjendatud (viidatud lahend nr 2-21-17197, p 9).

Üksnes asjaolu, et vanem soovib lapsega suhelda rohkem, kui varasemalt kompromissiga kokku lepiti, ei ole piisav lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10498, p 13).

Ainuüksi vanemate konfliktsed suhted ei saa olla aluseks suhtluskorra muutmisele. Seda eriti, kui vanemate suhted olid konfliktsed juba esialgse suhtluskorra kindlaksmääramise ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-19682, p 24).

Seega kokkuvõttes, kui esialgse suhtluskorra kindlaksmääramise ajal on konkreetset asjaolu juba hinnatud, siis ei saa olla tegemist uue asjaoluga. Vaid uued ja olulised asjaolud saavad aga olla aluseks kohtu poolt juba kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks.

Kui soovid sel teemal rohkem nõu, on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Meie kontaktid leiad siit.