Käesolev artikkel selgitab, millisel alusel võib toimuda füüsilise isiku maksehäire kustutamine. Juriidilistele isikutele isikuandmete kaitse üldmäärus ja isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei laiene.
Mis on maksehäireandmed?
Maksehäireandmeteks on teave selle kohta, kellel on teise isiku suhtes maksetähtaja ületanud võlg. Lisaks andmed selle kohta, kui suur võlg on, millal see tekkis ning mis liiki tehinguga on tegemist. Samuti võivad maksehäireandmeteks olla ka eraisikust võlglase nimi ja sünniaeg ning isikukood.
Millisel õiguslikul alusel on maksehäire avaldamine lubatud?
IKS § 10 lg 1 sätestab, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse.
Seega on võlasuhte rikkumisega seotud andmete avaldamine tingitud füüsiliste isikute finantsilise usaldusväärsuse ehk krediidivõimelisuse hindamiseks. Praktikas kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks krediidivõimelisuse hindamisele ka muudel juhtudel. Näiteks isiku usaldusväärsuse hindamiseks tööle kandideerimisel või enne temaga lepingulistesse suhetesse astumist. Samuti laenusaajate maksehäirete või üürnike maksevõime kontrollimiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17964, p 14).
Krediidivõimekuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil andmete kolmandatele isikutele edastamise eelduseks ei ole andmesubjekti nõusolek (Riigikohtu 12. detsembri 2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 19).
Millal ei ole maksehäire avaldamine lubatud?
IKS § 10 lg 2 nimetab juhud, mil andmete avaldamine ei ole lubatud:
- tegemist on eriliiki isikuandmete töötlemisega. Eriliiki on isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta;
- tegemist on andmetega süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist;
- see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi;
- lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva;
- kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui 5 aastat.
Mida tähendab ülemäärane andmesubjekti kahjustamine?
IKS § 10 lg 2 p 3 sätestab, et IKS § 10 lg 1 eesmärgil andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine ei ole lubatud, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi. Nimetatud punktis sätestatud alus sisaldab kaalutlusruumi. Piirangu kohaldamisel tuleb iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive (viidatud lahend nr 3-3-1-70-11, p 21).
Andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra tuleb vaadelda märksa laiemalt, kui vaid krediidivõimelisuse hindamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise seisukohast. Tegemist ei ole mitte ainult majanduslike, vaid andmesubjekti eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega (viidatud lahend nr 2-16-17964, p 14).
Ülemäärane andmesubjekti kahjustamine kohtupraktikas
Kohtupraktika kohaselt on isikuandmete jätkuv avaldamine võlgniku õigusi ülemäära kahjustav, kui nõuded on aegunud ning need on kohtulikult sisse nõudmata. Selline andmete avaldamine ei teeni võlgniku krediidivõimelisuse hindamise või muud samasugust eesmärki, vaid tema survestamise eesmärki võlgnevuste tasumiseks. Seda ei ole võimalik aga isikuandmete avaldamise kontekstis aktsepteerida (viidatud lahend nr 2-16-17964, p 8). Viidatud tsiviilasjas leidis kohus, et asjas ei leidnud tõendamist, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Sellist järeldust ei saa tuletada vaid asjaolust, et võlgnik võlgnevust ei tasunud.
Samuti on kohtupraktikas leitud, et 10-aastase aegumistähtaja ning lisaks IKS § 10 lg 2 p-st 5 tuleneva 5-aastase tähtaja möödumisel on andmete edasine edastamine andmesubjekti õigustatud huve üldjuhul ülemäära kahjustav. Lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole isiku usaldusväärsust sedavõrd kauakestvalt negatiivselt iseloomustav asjaolu (viidatud lahend nr 3-3-1-70-11, p 22).
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 kohaselt on sama sätte lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Välistatud ei ole aga, et ka enne seda tähtaega on andmete edastamine andmesubjekti õigustatud huve ülemäära kahjustav. Seda tuleb kaaluda iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes (viidatud lahend nr 2-16-17964, p 14). Tehingust tulenevale nõudele 10 aasta pikkuse aegumistähtaja kohaldamiseks peab võlausaldaja tõendama võlgniku tahtluse kohustuse rikkumise. Ainuüksi kohustuste tahtlik täitmata jätmine õigusvastase tagajärje soovimiseta ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lõike 4 kohaldamiseks piisav (Riigikohtu 8. detsembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-117829/41, p 15). Andmete avaldaja peab olema valmis kohtumenetluses TsÜS § 146 lõike 4 kohaldamise aluseid tõendama. Lisaks tuleb tal tõendada, et on omaltpoolt käitunud võlgnevuse sissenõudmisel heas usus ja mõistlikult (Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3112, p 66).
Mida tähendab kohustuse rikkumise lõppemine?
Üldreeglina lõpeb kohustuse rikkumine siis, kui kohustus on täidetud. See tähendab, et võlg on tasutud. Kui võlgnevus on tasutud, siis võib maksehäiret avaldada veel viie aasta jooksul IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt. Kui võlgnevus on tasumata, siis ei ole võimalik tuvastada rikkumise lõppemist.
Kas maksehäire kustutamine on põhjendatud, kui nõue on aegunud?
IKS § 10 lg 2 p 5 piirang on seotud kohustuse rikkumise lõppemisega, mitte aegumisega. Aegumine ei ole automaatselt käsitatav kohustuse rikkumist lõpetava alusena selle sätte tähenduses. Küll aga on nõude aegumist võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise kaalumisel IKS § 10 lg 2 p 3 alusel. Aegunud nõude täitmisest on võlgnikul õigus keelduda (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi. Seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus (viidatud lahend nr 3-3-1-70-11, p 22).
Üldine tehinguline aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). Pärast võlgnevuse aegumist muutub võlgnevus mittetäielikuks kohustuseks. See on vaatamata aegumisele küll jätkuvalt kehtiv, kuid võlausaldaja ei saa seda enam sundkorras täita. Sellise täitmata lepingulise kohustuse puhul, mida võlausaldaja ei ole mingil põhjusel soovinud või suutnud kolme aasta jooksul sisse nõuda, ei ole võlgniku isikuandmete avaldamine maksehäireregistris enam kui 8 aasta vältel põhjendatud (3 aastat TsÜS § 146 lg 1 alusel + 5 aastat IKS § 10 lg 2 p 5 alusel). Pärast nimetatud tähtaega andmete jätkuv edastamine surveabinõuna riivab ülemääraselt võlgniku põhiõigusi (viidatud lahend nr 2-16-17964, p-d 8 ja 16).
Samuti tuleb meeles pidada teisi erinevaid tähtaegasid nõude aegumise üle otsustamisel. Näiteks TsÜS § 157 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seega kehtib 10+5 ehk 15 aasta reegel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi 3 aastat. Seega kehtib 3+5 ehk 8 aasta reegel.
Kuidas toimub maksehäire kustutamine? Kelle poole pöörduda?
Kui võlgniku eesmärk on maksehäire kustutamine, siis tuleks esmalt pöörduda võlausaldaja poole ning taotleda andmete avaldamise lõpetamist. Samuti võib maksehäire kustutamine toimuda vaide esitamisega maksehäireregistri pidajale. Kui kohtuvälised pöördumised tulemust ei ole toonud, siis võib maksehäire kustutamine toimuda kohtu kaudu.
Kui soovid sel teemal nõu, siis on RAND Õigusbüroo meeleldi valmis aitama. Loe lähemalt siit.